Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Paljuliigiliste haljasväetiskultuuride kasutamist köögiviljade külvikorras aitab kaasa kasvatusriskide vähendamisele ja suurendab porgandi kaubanduslikku saaki.
Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele
Rohumaaveisekasvatajate õppereis Inglismaale – rohumaal kasvanud loomade liha kvaliteedikavad ja ühisturundus
Seekordses Mahepõllumajanduse Lehe numbris leiad ülevaate kolmest Maheklastri teadusuuringust. Innovatsiooniprojekti tulemuste märksõnadeks: köögiviljad, kartuli-lehemädanik ja kaunviljadega segukülv.
Puutsa talus on taastava põllumajanduse võttena juba neli aastat praktiseeritud portsjonkarjatamist. Videos räägib Airi Külvet kogemustest.
Maheklastri katsed näitavad, et vahekultuuride kasvatamine on mahetootmises võimalik, sh ka majanduslikust aspektist ning õnnestumise korral võimaldab see suurendada järgneva kultuuri saagikust.
Maheväetiste ja biostimulaatorite kasutamine võib anda majanduslikku tulu, aga võib tekitada ka ainult kulu. Maheklaster MTÜ põldkatsetes uuriti võimalusi, kuidas parandada mahetootmise saagikust.
Infopäev ettevõtte külastusega teemal Ökosüsteemi teenused põllumajanduses toimub 20. septembril 2022 Otepääl
Kliimamuutus mõjutab reaalselt üha enam meie keskkonda ning Euroopa põllumajandust ja metsandus. Suurendamaks vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, töötab Eesti talunik Airi Külvet välja oma karjaloomade jaoks jätkusuutlikke praktikaid läbi tervet talu hõlmava lähenemisviisi. „See ei ole raske, kui pidada silmas eesmärki: parem muld, mis on jätkusuutlikum ja annab pikemas perspektiivis suurema saagi.“
