Stevioolglükosiidid on pealtnäha looduslikud magusained, kuid nende tarbimisega ei tasu liialdada. Mida täpsemalt stevioolglükosiidid endas kujutavad, kuidas neid toodetakse ja mida nende tarbimisel teada tasub. Esimesena andis Euroopa Komisjon 2011. aastal toidu lisaainena kasutamise loa stevioolglükosiididele, mida toodetakse Paraguai suhkrulehe lehtede veega ekstraheerimise teel (E-number E 960a [2]).
Teravilja kvaliteedi üks mõõdik on selle mikrobioloogiline ja toksikoloogiline puhtus ehk toiduohutus. See tähendab, et nii inimestele kui loomadele kasvatatud teravili peab olema tervisele ohutu tarbida. Teraviljade teri katavad silmale nähtamatud mikroorganismid. Üks selline mikroorganismide rühm on hallitusseened, kelle aktiivne elutegevus põhjustab vilja riknemise ja mükotoksiinidega mürgiseks muutumise.
Suitsutamine on levinud toiduvalmistamisviis, mis annab toidule suitsuse maitse. Sarnase maitse saamiseks on võimalik kasutada ka suitsutuspreparaate. Mis on kahe meetodi vahe ja mida peaks teadma, et olla teadlikum tarbija?
Riskide hindamine sarnaneb mõnevõrra detektiivitööle: otsitakse vastust küsimusele, kas üks või teine tegur võib kujutada endast reaalset ohtu inimeste tervisele. Erinevus on selles, et kui detektiivid uurivad minevikus toimunud sündmusi, siis riskihindajad katsuvad vaadata tulevikku.
15. juuni EPKK infopäev „Toiduohutuse tagamise nõuded valdkonnas alustajatele, väikekäitlejale - Gluteenivabade toodete arendamine ning tootmise nõuded ja toiduohutus“
Ilmus teabematerjal, milles räägitakse põhjalikult akrüülamiidist toidus ning selle vähendamise võimalustest.
Kokku analüüsiti 2020. aastal 88 141 proovi, millest 94,9% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormide piiridesse. 54,6% proovidest ei sisaldanud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses. Võrreldes 2019. aastaga vähenes uuritavate proovide arv 9,3% Covid-19 pandeemia tõttu.
"Lõuna-aidaleedik, on umbes sentimeetripikkune riidekoi sarnane putukas," räägib taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja Helena Lasner.
Kampülobakterioos on Euroopa Liidus kõige sagedasem toiduga ülekanduv bakteriaalne nakkus, mida põhjustav kampülobakter levib eeskätt linnulihaga. Eesti Maaülikooli uuring osutab, et Eesti jaekettides müüdavast toorest kanalihast leidub Eesti päritolu kanalihas kampülobakterit kõige vähem.
TOIDUOHUTUSE KONVERENTS – Luubi all on mikromaailm Aeg: 10. veebruar [...]
