Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on viies sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viljapuud.
Andmepõhine põllumajandus ei tähenda enam üksikuid katsetusi, vaid järjest enam igapäevast tööriista. Sensorid, droonid ja tehisintellekt ei asenda põllumehe kogemust, vaid pakuvad objektiivset infot paremate otsuste tegemiseks.
Mahepõllumajandus on terviklik süsteem, mis järgib kindlaid põhimõtteid ja nõudeid kogu tarneahela ulatuses – alustades esmatootmisest kuni töötlemise, turustamise ja toitlustamiseni. Mahetöötlemine on selle ahela oluline lüli, mis tagab, et tarbijani jõuab usaldusväärne ja kontrollitud mahetoode.
Pärnumaal asuv Tamme talu ürdiaed on ideaalne näide sellest, kuidas oma unistusi ellu viia. Kõik sai alguse 2001. aastal, kui perenaine Heli Viedehof Räpina Aianduskoolis õppides ühe tillukese basiilikutaime maha pani. Tänaseks on Tamme talu ürdiaias kasvamas üle 500 eriilmelise maitse-, lõhna- ja ravimtaime.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on neljas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses kõrvits ja söögipeet.
Hiljuti ilmunud teadusartikkel pakub uusi teadmisi Eesti kohalike lambatõugude villa omadustest. Uuring annab konkreetse teadusliku aluse, kuidas meie kohalikku villa paremini väärindada ja erinevates tekstiiltoodetes kasutada.
Euroopa Liidus on viimase nelja aastaga turult kadunud 95 taimekaitse toimeainet, kuid bioloogilised lahendused ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad, vaid nõuavad täiesti uut lähenemist. Maaülikooli rakendusuuring paljastab, et Eesti põllumeestel on hetkel kasutada vaid kümnendik EL-is lubatud biotõrjevahenditest, mis seab ohtu nii saagikuse kui ka toidujulgeoleku.
Põllumajandusmaailmas ei ole kõige olulisem tööriist alati traktor – mõnikord on selleks hoopis tugev koostöövõrgustik. Alates 2021. aastast on ainulaadne ühine algatus „Network to Innovate“ sidunud praktikat ja teadust Põhja- ja Baltimaade piirkonnas
Liisa Kübarsepp uuris oma doktoritöös õhulõhede kineetikat ehk seda, kui kiiresti suudavad taimed oma "suid" avada ja sulgeda vastusena valgusele, õhuniiskusele ja süsihappegaasile. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet uute, vastupidavamate sortide aretamiseks, mis suudavad heitlikes oludes säästa vett ilma saagikuses kaotamata.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kolmas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses porgand ja kaalikas.
