Piimavasikate kasvatamise peamine eesmärk on tagada looma tervis ja maksimaalne tootmispotentsiaal, lähtudes põhimõttest, et tänane vasikas on meie homne lehm. Eduka kasvatuse alustalaks on looma kiirem kasv, pikaajaline kestlikkus ja hea tervis, mis kokkuvõttes tagavad piimatootmise majandusliku kasumlikkuse.
Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” kogunesid lambakasvatajad, villatöötlejad, käsitöölised ja teised väärtusahela osalised, et arutada, kuidas muuta lambavill Eestis kulust reaalseks tuluallikaks. Ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele sorteerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.
Kevadise väetamise alguseni on jäänud mõned kuud. Suurim praktiline võit tuleb enamasti sellest, et lämmastikku antakse õigel ajal ja õiges vormis, arvestades erinevaid olulisi tegureid. METKi eksperdid annavad nõu, kuidas väetamisel efektiivsem olla.
2025. aasta lõpus valminud AKIS seireraport annab ülevaate põllumajandust ja toidutootmist mõjutavatest globaalsetest ja kohalikest arengutest ning otsib vastuseid küsimusele, millised trendid kujundavad toidutootmise tulevikku.
Läänemere saagikalad – kilu ja räim – on meie mere ökosüsteemi vundament, mis ühendab planktoni suurte röövloomadega ning on kriitilise tähtsusega nii keskkonna kui ka kalandussektori tervisele. Paraku on Rootsi FishSec värske raporti kohaselt saagikalade varud pikaajalise surve tulemusel murettekitavalt nõrgenenud.
Viljandimaal tegutsev Raismikuoja talu ja Koksvere Veski peremees Märtin Rõõmusaar pidi talunikuks hakkama päevapealt. Kuidas tal see välja tuli ning millised on peremehe-ameti väljakutsed?
Tartu Ülikoolis kaitstud Andres Rõigase doktoritöö "Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga" lükkab ümber levinud arvamuse, et maale kolimise peamiseks ajendiks on töökohad või omavalitsuse pakutavad teenused. Uurimusest selgus, et inimeste otsuseid määravad eelkõige elukeskkond, tugev kogukonnatunne ja kohalik pärand.
„Lihaveisekasvatus on Eestis jõudnud punkti, kus head lihahinnad ei tähenda veel head aastat ega vajalikku taastumist,“ ütleb Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik. Tema hinnangul oli sektor 2025. aasta lõpuks küll stabiliseerunud, kuid seisab silmitsi otsustega, mis määravad, kas alanud aasta toob taastumise või uue taandumise.
Agrometeoroloogia blogis kirjutas Triin Saue: 2025. aasta ilm Eestis ei olnud igav. Vastupidi – see oli aasta, kus keskmised näitajad püsisid justkui normis, kuid tegelik elu käis ühest äärmusest teise. Soe talv, kiire kevad, vihmane suvi ja pikk sügis panid nii ilmahuvilised kui ka põllumehed pidevalt kohanema. Just sademete ebaühtlane jaotus kujunes aasta suurimaks mõjutajaks – ning ka suurimaks väljakutseks põllumajandusele.
Kolm praktilist kogemuslugu Saksamaalt ja Austriast keskenduvad praktikatele, mis suurendavad talude vastupidavust äärmuslikele ilmastikuoludele. Need meetodid on rakendatavad nii mahe- kui ka tavatootmises.
