Lihtne, kuid sügav põhimõte: inimeste, loomade ja meid ümbritseva keskkonna tervis on omavahel tihedalt põimunud. Selle seose üks oluline osa on antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime harjuda ravimitega, mis peaksid neid alla suruma.
Taskuhäälingu „Maaelu jutud“ veebruarikuu episoodis on külas Jõgevamaa toiduvaldkonna süda ja hing Ülle Jukk. Vestluses avatakse Ülle teekonda kunstiajaloolasest toiduajaloolaseks, piilutakse Jõgevamaa põnevasse toidupärandisse ning räägitakse suurtest plaanidest seoses 2026. aastaga, mil Jõgevamaa kannab Eesti toidupiirkonna tiitlit.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on teine sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses tomat ja kurk.
Maaelu maine ei ole pelgalt väline kuvand, vaid strateegiline eeltingimus koostööks, investeeringuteks ja adekvaatseks toetuspoliitikaks. Olustveres 10. veebruaril 2026 toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ tõdeti, et põllumajanduse tuleviku määrab suures osas just linnainimene, mistõttu tuleb sektoril rääkida oma lugu ausalt, innovaatiliselt ja järjepidevalt. Kuna maine kujundamine on pigem maraton kui sprint, lasub kollektiivne vastutus usalduse loomise eest igal maaelu edendajal
Värske uurimus, mille viis läbi veterinaar Monika Varter, keskendus spetsiaalselt eesti tõugu hobustele ning tulemused on murettekitavad: koguni 88,4% uuringus osalenud hobustest osutusid ülekaaluliseks või rasvunuks. See ei ole pelgalt iluviga, vaid tõsine heaoluprobleem.
Eesti Maaülikooli teadlased on koostanud ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on esimene sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sibul ja küüslauk.
BASF Agricultural Solutions teabeseminaril „Kaalutletud lahendus“ rõhutati, et kunagisest primitiivsest baasvaldkonnast on saanud kõrgtehnoloogiline ja teaduspõhine majandusharu, mis peab suutma kohaneda äärmusliku volatiilsusega nii kliimas kui ka maailmapoliitikas.
Viimastel aastatel on põllumajanduses üha sagedamini juttu süsinikust, kliimamõjust ja süsinikukrediitidest. Paljude tootjate jaoks tekitab see õigustatud küsimusi: Mis asi süsinikukrediit üldse on? Kas see on järjekordne skeem või midagi, mis võib ka päriselt kasu tuua? Lühike vastus on: süsinikukrediidid on viis, kuidas põllumajanduses tehtavaid keskkonnasõbralikke muudatusi saab mõõta, tõestada ja rahaliselt väärtustada. Pikem vastus vajab aga natuke lahtiseletamist.
FSDN andmetel koostatud piimatootmise tootmistüübi faktileht põhineb 97 majapidamise andmetel, mis on laiendatud tootmistüübi üldkogumi majapidamistele. Faktileht annab ülevaate piimatootjate maakasutusest, tööjõust, tootmisest, kuludest, tootmise omahinnast, toetustest, varadest ja jätkusuutlikkusest.
Noorveiste kasvatamises tehtud vead maksavad piimatootjale suure osa karja tulevikust. Kui mullikad seemendatakse ja nad poegivad enne füsioloogilise küpsuse saavutamist, jääb nende piimatoodang püsivalt madalamaks ning soovitud taset ei ole hiljem võimalik saavutada. Seda nähtust tuntakse erialakirjanduses kui „Peter Paani probleemi“ – loomad jõuavad lüpsikarja, kuid ei kasva kunagi täiskasvanud lüpsilehma tootmistasemeni.
