Põllumajandusmaailmas ei ole kõige olulisem tööriist alati traktor – mõnikord on selleks hoopis tugev koostöövõrgustik. Alates 2021. aastast on ainulaadne ühine algatus „Network to Innovate“ sidunud praktikat ja teadust Põhja- ja Baltimaade piirkonnas
Pakend on palju enamat kui lihtsalt ümbris. Toidupakend on oluline riskijuhtimise tööriist toidu- ja joogitööstuses, mille ülesanne ei ole üksnes kaitsta toodet transpordi käigus, vaid tagada selle ohutus, säilivus, maitse ja välimus kuni hetkeni, mil tarbija toote kodus pakendi avab.
Liisa Kübarsepp uuris oma doktoritöös õhulõhede kineetikat ehk seda, kui kiiresti suudavad taimed oma "suid" avada ja sulgeda vastusena valgusele, õhuniiskusele ja süsihappegaasile. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet uute, vastupidavamate sortide aretamiseks, mis suudavad heitlikes oludes säästa vett ilma saagikuses kaotamata.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kolmas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses porgand ja kaalikas.
Veebruaris 2026 Olustvere mõisas toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kuidas hoiab?“ otsiti vastuseid küsimusele, kuidas tagada sektori jätkusuutlikkus ja järelkasv. Konverentsi arutelul avasid Janel Jan-Marcus Lohvart ja Robin Randaru ausalt põllumajandussektori väljakutseid noorte vaatepunktist.
Lihtne, kuid sügav põhimõte: inimeste, loomade ja meid ümbritseva keskkonna tervis on omavahel tihedalt põimunud. Selle seose üks oluline osa on antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime harjuda ravimitega, mis peaksid neid alla suruma.
Taskuhäälingu „Maaelu jutud“ veebruarikuu episoodis on külas Jõgevamaa toiduvaldkonna süda ja hing Ülle Jukk. Vestluses avatakse Ülle teekonda kunstiajaloolasest toiduajaloolaseks, piilutakse Jõgevamaa põnevasse toidupärandisse ning räägitakse suurtest plaanidest seoses 2026. aastaga, mil Jõgevamaa kannab Eesti toidupiirkonna tiitlit.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on teine sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses tomat ja kurk.
Maaelu maine ei ole pelgalt väline kuvand, vaid strateegiline eeltingimus koostööks, investeeringuteks ja adekvaatseks toetuspoliitikaks. Olustveres 10. veebruaril 2026 toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ tõdeti, et põllumajanduse tuleviku määrab suures osas just linnainimene, mistõttu tuleb sektoril rääkida oma lugu ausalt, innovaatiliselt ja järjepidevalt. Kuna maine kujundamine on pigem maraton kui sprint, lasub kollektiivne vastutus usalduse loomise eest igal maaelu edendajal
Värske uurimus, mille viis läbi veterinaar Monika Varter, keskendus spetsiaalselt eesti tõugu hobustele ning tulemused on murettekitavad: koguni 88,4% uuringus osalenud hobustest osutusid ülekaaluliseks või rasvunuks. See ei ole pelgalt iluviga, vaid tõsine heaoluprobleem.
