2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Eestimaa Looduse Fond soovis septembri alguses õpetajatele ja õpilastele vahvat uut kooliaastat ning jagas ELF ekspertide loodud õppematerjale. Teemadeks nii erinevad liigid, Läänemeri, märgalad, mets, kliimamuutus kui ka põllumajandus ja toidulaud.
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Valmis video Sadala Agro OÜ-s toimunud demonstratsioonipäevast 24. juulil 2024, mis tõi kokku põllumajandustootjad ja eksperdid, et arutleda ja tutvustada kliimakindla põllumajanduse praktilisi lahendusi. Ettevõte on põllumajandusmaastikul tuntud, osaledes mitmetes rakenduslikes projektides ning näidates oma tegemisi paljudele huvilistele. Seekordne üritus keskendus haljasväetiskultuuride tehnoloogiale, mullasõbralikele masinatele ning elurikkust edendavatele rohumaaribadele.
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Viise jääkidele kasutust leida otsisid Eesti Maaülikooli teadlased värskelt valminud uuringuga “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused”. Uuringu tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga luua metoodika, mis annaks tervikliku ülevaate sellest, kui palju ja kus tekib bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja tootmiskadusid – materjale, mis võiksid ringbiomajanduses leida uue elu. Teemat avab lähemalt ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Iris Kuhi.
Muld ei kõla alati just kõige põnevama teemana. See on iga päev meie jalge all ja jääb sageli märkamatuks, kuid see on meie suurim rikkus. Kui mulda ei ole või kui see on kurnatud, ei ole meil toitu, puhast vett ega kliimakindlat tulevikku. Muld on elu vaikne alus, seepärast on oht, et võtame seda enesestmõistetavana.
Hiljutised Euroopa-ülesed uuringud on näidanud, et elurikkuse hoidmise otsused sõltuvad talunike sügavalt isiklikest väärtushinnangutest, tajutud kuludest ja sotsiaalsetest teguritest. Analüüs näitas, et üks ja sama toetusmeede võib üht talunikku motiveerida, kuid teist hoopis heidutada, kuna tajutavad takistused on hooldajate lõikes erinevad.
Soome Loodusvarade Instituut LUKE korraldas põllumajandusliku jalajälje päeval 5. augustil 2025 Jokioinenis arutelu põllumajanduslike süsiniku jalajälje kalkulaatorite teema. Kalkulaatoritel on palju potentsiaali, kuid vaja on rohkem lihtsust, selgust ja läbipaistvust, et arvutus saaks paremini toimida ressursina põllumajanduse arendamisel.
Värske uuring näitab, et põlluservade olukorra ja kasulikkuse hindamisel on olulisem pöörata tähelepanu levinud ning rohkearvulistele taimeliikidele, mitte niivõrd haruldustele. Just need tavalised liigid on peamised, mis pakuvad loodusele väärtuslikku, näiteks toitu tolmeldajatele.
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm jälgib rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate koorumisedukust ning seiretulemused näitavad, et aasta märksõnaks on end rannaniitude asustanud rebased ning nende urud. Kokku jälgiti Loodusrikas Eesti projekti kaudu 178 pesa.
