Eesti põllumajandusmaast kuulub riigile väike osa – kokku on riigiomandis umbes 119 263 hektarit põllumajandusmaad. Sellest maast on ligikaudu kolm neljandikku Maa- ja Ruumiameti ning üks neljandik RMK valitsemisalas.
Euroopa Liidus on viimase nelja aastaga turult kadunud 95 taimekaitse toimeainet, kuid bioloogilised lahendused ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad, vaid nõuavad täiesti uut lähenemist. Maaülikooli rakendusuuring paljastab, et Eesti põllumeestel on hetkel kasutada vaid kümnendik EL-is lubatud biotõrjevahenditest, mis seab ohtu nii saagikuse kui ka toidujulgeoleku.
Viimastel aastatel on põllumajanduses üha sagedamini juttu süsinikust, kliimamõjust ja süsinikukrediitidest. Paljude tootjate jaoks tekitab see õigustatud küsimusi: Mis asi süsinikukrediit üldse on? Kas see on järjekordne skeem või midagi, mis võib ka päriselt kasu tuua? Lühike vastus on: süsinikukrediidid on viis, kuidas põllumajanduses tehtavaid keskkonnasõbralikke muudatusi saab mõõta, tõestada ja rahaliselt väärtustada. Pikem vastus vajab aga natuke lahtiseletamist.
Saksamaa ja Šveitsi teadlaste juhitud ulatuslik uuring analüüsis üle 460 teadusliku töö, et hinnata, kuidas mahepõllumajandus võrreldes tavapõllumajandusega mõjutab keskkonda ja loomade heaolu parasvöötmes. Tulemused näitavad selgelt, et mahepõllumajandus pakub enamiku keskkonnanäitajate osas märkimisväärseid eeliseid.
2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Eestimaa Looduse Fond soovis septembri alguses õpetajatele ja õpilastele vahvat uut kooliaastat ning jagas ELF ekspertide loodud õppematerjale. Teemadeks nii erinevad liigid, Läänemeri, märgalad, mets, kliimamuutus kui ka põllumajandus ja toidulaud.
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Valmis video Sadala Agro OÜ-s toimunud demonstratsioonipäevast 24. juulil 2024, mis tõi kokku põllumajandustootjad ja eksperdid, et arutleda ja tutvustada kliimakindla põllumajanduse praktilisi lahendusi. Ettevõte on põllumajandusmaastikul tuntud, osaledes mitmetes rakenduslikes projektides ning näidates oma tegemisi paljudele huvilistele. Seekordne üritus keskendus haljasväetiskultuuride tehnoloogiale, mullasõbralikele masinatele ning elurikkust edendavatele rohumaaribadele.
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Viise jääkidele kasutust leida otsisid Eesti Maaülikooli teadlased värskelt valminud uuringuga “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused”. Uuringu tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga luua metoodika, mis annaks tervikliku ülevaate sellest, kui palju ja kus tekib bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja tootmiskadusid – materjale, mis võiksid ringbiomajanduses leida uue elu. Teemat avab lähemalt ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Iris Kuhi.
Muld ei kõla alati just kõige põnevama teemana. See on iga päev meie jalge all ja jääb sageli märkamatuks, kuid see on meie suurim rikkus. Kui mulda ei ole või kui see on kurnatud, ei ole meil toitu, puhast vett ega kliimakindlat tulevikku. Muld on elu vaikne alus, seepärast on oht, et võtame seda enesestmõistetavana.
