Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev põhjaveele. Eestis põhjavett jätkub ning selle keemiline ja koguseline seisund on enamikes põhjaveekogumites hea.
Valmis uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022-2031.
Aktiivselt tegutsevate vihmausside nahapinnalt erituv lima on taimedele suurepärane kiiresti omastatava lämmastiku allikas.
Euroopa Komisjon avaldas prognoosi: kasvab ELi metsade pindala, põllumajandusmaa pindala veidi väheneb ning 2031. aastaks ületab metsade pindala põllumajandusmaad.
ELi roheleppe mõju-uuringu kohaselt "Talust taldrikule" ja elurikkse strateegiate rakendmise korral ELi põllumajandustootmine väheneb, toidu hind ja import kolmandatest riikidest aga kasvavad.
„4 per 1000“ on rahvusvaheline algatus, mis ühendab avaliku- ja [...]
Mulla ABC on abiline mulla olemuse tundma õppimiseks. Detsembris 2021 ilmus sarja viies osa - Mulla struktuursus. Mulla struktuursus määrab vee ja õhu mulda sisenemise ja mulla läbimise kiiruse, mis omakorda mõjutab näiteks vee ja toitainete kättesaadavust taimedele ning mullaorganismide elupaika.
Põllumajandusuuringute Keskuses on valminud muldade niiskusrežiimi kaardirakendus. Uus rakendus võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt.
Tahes-tahtmata ei saa enam üheski valdkonnas üle ega ümber kestlikkuse[1] [...]
