2024 Euroopa põllumajanduse ja maapiirkondade inspiratsiooniauhinna kõrge tunnustuse pälvis mesinike ja teadlaste koostööprojekt, kus töötati välja uuenduslik DNA-põhine meeanalüüsi meetod. Tartu teadlaste välja töötatud uus DNA-test, kuidas eristada võltsmett ehtsast, on mõnede meelest aasta suurim Eesti teadussaavutus.
Septembris toimus mesindusteaduse tippsündmus EurBee Eestis. Mesindusega seotud probleemid on komplekssed, ent Eestis loodud DNA-test ja mee sõrmejälje projektid täiendavad teineteist ning annavad lootust.
Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.
Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodi mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve.
Üldjuhul ei mõjuta varroalest mesilaspere tootlikkust märgatavalt kuni hetkeni, mil mesinik märkab esimesi lesta kahjustuse sümptomeid. Kuid siis on on varroos juba hilises staadiumis.
Märtsi esimestel päevadel toimus Eesti Maaülikooli aulas kolmeteiskümnendat korda konverents "Terve loom ja tervislik toit".
Kumalane OÜ juht Taavi Tull majandab 1700 mesilaspere koos oma isaga. Mesindus on ajakriitiline ning arvestatava väljaminekuga ka väikeste mahtude juures.
Marylandi Ülikooli teadlased leidsid, et meemesilaste eluiga on lühenenud viimase 50 aastaga pea 50 protsenti.
Põllumajandusuuringute Keskus avaldas hiljuti eestikeelse posteri soovitustega põllumeestele tolmeldajate soodustamiseks.
Värskest teadusuuringust ilmneb, et lindude ja putukate koostoimeline kasu tervikuna on suurem kui lindude ja putukate kasu eraldi võetuna ja kokku liidetuna.
