Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Sander Hiire ütles, et kui kuulata Euroopas laiemalt tarbijate soove, kes tahavad, et toit oleks puhtam ja keskkond hoitud, siis täna on taastavas põllumajanduses kõik need põhimõtted esindatud.
Aasta 2022 teises pooles avaldatud taskuhäälingud leiad uuesti kuulamiseks siit. Avaldatud taskuhäälingud: Maaelu taskuhäälingud, "Ühistegevuse tutvustus" ja Ekspordivägi 2022
Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel Mullapäeval kuulutati välja aasta muld 2023, milleks on leetunud muld.
Ühiskond seisab silmitsi kliimakriisiga: otsime viise, kuidas kohaneda, püüame leida leevendusmeetmeid ja reastada võimalike lahendusi toimetulekuks. Üheks takistuseks on, et kriis ei tulene ainult kliimast. Kriisil on veel kaks osa – bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja massiline muldade, vee ja õhu reostus.
Projektis Best4Soil on valminud hulk praktilisi materjale, mis tutvustavad erinevaid mulla tervise ja selle hoidmisega seotud teemasid.
Piisavalt saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toiteelementide bilansi.
Veebiseminarid “A soil deal for Europe - mission possible in the Baltic Sea Region” keskendusid mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast.
Allikas: Eesti Maaülikool 3.12.2021 veebikonverentsina toimunud XII Mullapäeval käsitleti peamiselt [...]
Allikas: "Maapõu meie all ja meie ümber" - Urmas Tartes [...]
