Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Kõik vajavad peavarju, toitu ja igapäevaeluks vajalikke tarbeesemeid. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil. Üle kümne aasta tagasi sai alguse toidujagamise liikumine, mis utsitab kogukondi targalt tarbima.
Sajandite jooksul on Eestis tegeletud nii maaharimise kui rahva harimisega. [...]
Oleme inimkonnana silmitsi olukorraga, kus peame paratamatult kohanema kliimamuutustega. Millised valikud meie ees on, küsib Maaülikooli professor Rando Värnik.
2022. aasta aprilli alguses valmis eksperdirühma lõpparuanne, mida arutatakse etapiviisiliselt rohepoliitika juhtkomisjoni kuluvate valitsuse liikmetega. Raportis käistletakse rohepööde eesmärke ja nende saavutamiseks vajalike tegevusi.
Euroopa Liidu liikmesriikide tasandil sõlmitud rohelepet toetatakse investeeringutega rohelisse tehnoloogiasse, kestlikesse lahendustesse ja uutesse ettevõtetesse. Suure eesmärgi saavutamiseks on seatud mitu vahe-eesmärki, mille hulka kuulub ka roheleppega seotud õigusaktide pakett ,,Eesmärk 55“.
EPKK Keskkonnafoorum 2022: Rohepööre põllumajanduses ja selle jätkusuutlik rahastamine Toimumise [...]
Rohepööre on toonud pärast haldusreformi kohalike omavalitsuste töölauale järgmise suure väljakutse. Muudatuste juhtimise teooriad ütlevad, et kliimamuutusega kohanemisel läbime enne tegutsema asumist eituse, meeleheite ja kauplemise etapid. Kuid kiireid kohanejaid saadab edu, kirjutab Helen Sulg.
Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud Euroopa Komisjoni 14. juulil [...]
Toimumiskoht: konverentsil saab osaleda Eesti Maaülikooli videoserveri vahendusel kasutades registreerimisel [...]
