Väljaandes „Erinevate liblikõieliste haljasväetiskultuuride kasutamisvõimalused tava- ja maheviljeluses“ jagavad teadlased oma mitmeaastaseid uurimistulemusi ja kogemusi liblikõieliste kultuuride kasutamisest haljasväetisena.
Talinisud sõltuvalt sordist kas loomisfaasis või juba õitsevad, just praegu on pähiku fusarioosi tõrjumiseks õige aeg. Teistel taliteraviljadel selleks suveks taimekaitsetööde periood möödas.
Eesti põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN) on kogunud põllumajandusettevõtete majandusandmeid juba 25 aastat. Nende andmete abil saab hinnata eelkõige põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust. Artiklis analüüsitakse põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust läbi nende suutlikkuse toota positiivset ettevõtjatulu.
Taliodrad ja rukis õitsevad, siin-seal lõpetamas õitsemist. Talinisud loomisfaasis, sõltuvalt sordist ja põllust esineb helelaiksust, nisu-pruunlaiksust, jahukastet.
Umbrohtudel on põllumajanduses traditsiooniliselt olnud halb maine, kuid tänapäeva teadusuuringud ja mahepõllumajanduse kogemused näitavad keerukamat pilti. See artikkel põhineb ülevaatlikul videoloengul umbrohtudest, mille peaesineja Richard Gantlett
Taimedele kättesaadava ehk liikuva fosfori sisaldus mullas on tähtis mullaviljakust iseloomustav näitaja. Nii nagu on kogu Eestile omane laiaulatuslik mitmekesisus, nii on ka põllumuldade puhul. Mullad on oma omaduste poolest väga kirjud, mis on tingitud aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist jt. Ka fosforirikkus mullas sõltub aluspõhjast, kus muldkate on kujunenud, kuid mitte ainult.
Taimekasvatuse kõrghooaeg on käes! Taliraps veel õitseb, samal ajal kõdrad kasvavad. Lõuna-Eestis on esimesed taliodra põllud jõudnud õitsemisfaasi ja seal on lehehaiguste tõrjeaeg möödas.
Taliraps on õitsemist lõpetamas, peavarrel 90% õitest puhkenud ja esimesed kõdrad kenasti olemas, järelikult õiepungade kasvufaasi aegsed jahedad ilmad hoidsid kahjustajad eemal. Praegu leidus üksikuid hiilamardikaid, kõdra- peitkärsaka arvukus on kõrgem, Lõuna- Eestis monitooritud põldudel suurem.
Taimede vastupanuvõime tugevdamiseks on esmatähtsad sobivad agrotehnilised võtted (maaharimine, viljavaheldus jm). Pidev kahjurite ja haiguste seire annab õigeaegset infot olukorrast põllul.
Varasemad külma ilma ja pritsimise koosmõju stressist põhjustatud kahjustustest on taimed välja kasvanud ja uued lehed ilusad, terved. Teraviljadel on haigused taimiku alarindes päris alumistel lehtedel, saagile olulised ülemised 2-3 lehte on terved.
