Teaduslik lähenemine kliimamuutustele ja elurikkuse säilitamisele
18. augustil kell 15.00–17.00 toimub Anija mõisas loeng-arutelu, kus oma [...]
18. augustil kell 15.00–17.00 toimub Anija mõisas loeng-arutelu, kus oma [...]
Horisont Euroopa projekti Precilience konverents. Teave Maaülikooli veebis: https://www.emu.ee/kliimamuutustega-kohanemine-pollu-ja-metsamajanduses https://youtu.be/ldwhz7iPbMI?si=BkL9-vdkbiv7kfxs
Baltikumi NCP-d (National Contact Points) on ühendanud jõud, et tuua teieni kõige uuemat ja huvitavamat infot kliimamuutustega kohanemise missiooni kohta. Veebinaril tutvustatakse missiooni olemust ning selle eesmärke. Lisaks jagavad Eesti, Läti ja Leedu osalejad oma edukaid kogemusi missiooni projektikonkursil.
Põllumajanduse ja toidutootmise konverents "EU Agri-Food Days 2023" keskendus Euroopa toidutootmise arengule ja tulevikuväljavaadetele aastani 2035. Üritus pakkus laiahaardelist ülevaadet ja arutelu, tuues kokku mitmekülgse osalejaskonna, sealhulgas teadlased, valdkonna ametnikud ja esindusorganisatsioonide liikmed.
Vaevalt on Eestis või Euroopas mõni põllumajandustootja, kes poleks mõelnud: kuidas kliimamuutus mu ettevõtmisi mõjutab. METK kutsub liituma kliimaprojektiga.
Kliimamuutus mõjutab kuusepuude heaolu väga tugevalt ja ühel hetkel võib suisa juhtuda, et jõuluks tuleb metsast selle asemel tuppa tuua midagi muud.
Oleme inimkonnana silmitsi olukorraga, kus peame paratamatult kohanema kliimamuutustega. Millised valikud meie ees on, küsib Maaülikooli professor Rando Värnik.
Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Euroopa Liidu ühise põllumjanduspoliitika võrgustik kutsub kogemusi ja teadmisi jagama töötoas "Enhancing food security under changing weather patterns: farm adaptation".
Ühiskond seisab silmitsi kliimakriisiga: otsime viise, kuidas kohaneda, püüame leida leevendusmeetmeid ja reastada võimalike lahendusi toimetulekuks. Üheks takistuseks on, et kriis ei tulene ainult kliimast. Kriisil on veel kaks osa – bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja massiline muldade, vee ja õhu reostus.