Kas Eestis oleks võimalik laiendada proteiinkultuuride valikut mahetootmises kasvatamiseks? Talivikk, talihernes, taliuba, suvilupiin või sojauba? Katse järgi on suurima potentsiaaliga meie tingimustes talvikk, stabiilset saaki ei saavutatud katsetes ühegi kultuuriga.
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
Üldjuhul ei mõjuta varroalest mesilaspere tootlikkust märgatavalt kuni hetkeni, mil mesinik märkab esimesi lesta kahjustuse sümptomeid. Kuid siis on on varroos juba hilises staadiumis.
Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Paljuliigiliste haljasväetiskultuuride kasutamist köögiviljade külvikorras aitab kaasa kasvatusriskide vähendamisele ja suurendab porgandi kaubanduslikku saaki.
Vihmausside arvu ja mitmekesisust peetakse mulla viljakuse oluliseks kriteeriumiks, sest vihmaussid aitavad mitmel viisil kaasa terve ja bioloogiliselt aktiivse mulla kujunemisele
Rohumaaveisekasvatajate õppereis Inglismaale – rohumaal kasvanud loomade liha kvaliteedikavad ja ühisturundus
Seekordses Mahepõllumajanduse Lehe numbris leiad ülevaate kolmest Maheklastri teadusuuringust. Innovatsiooniprojekti tulemuste märksõnadeks: köögiviljad, kartuli-lehemädanik ja kaunviljadega segukülv.
Puutsa talus on taastava põllumajanduse võttena juba neli aastat praktiseeritud portsjonkarjatamist. Videos räägib Airi Külvet kogemustest.
Maheklastri katsed näitavad, et vahekultuuride kasvatamine on mahetootmises võimalik, sh ka majanduslikust aspektist ning õnnestumise korral võimaldab see suurendada järgneva kultuuri saagikust.
