Inimene õpib kogu elu, kusjuures põllumajandusettevõtjadki pole erand. Täiskasvanuna on täiendusõpe elukestva õppe loomulik osa. Pahatihti kipub enese koolitamine aga tagaplaanile jääma. Miks ja mida teha?
Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
Digimaailm laieneb igasse igapäevaelu valdkonda – põllumajanduski pole erand. Kuidas see täpsemalt juhtub, selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi. Just digitaalne põllumajandus on märksõna, millele siinne taskuhääling keskendubki.
Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis.
Kuigi juba viimased kümme aastat on ära määratletud, mis on piima ja piimatoode, siis vaatamata sellele püütakse taimseid jooke müüa piima pähe ja niiviisi eksitada tarbijaid
Eesti eri piirkondades on põllumajandustootjad ühinenud ühistutesse, et koos paremini toimetada. Taskuhäälingus kuuled Muhu Liha ning Seto Aiad kogemuslugu.
Spargli kasvatamine on ala, millel on Eestis hea arengupotentsiaal nii tarbijate kasvava huvi kui väheste tootjate tõttu. Pika kogemusega on Margo Mansberg.
Tänavu tähistatakse Eesti sigade ühistegevusliku aretuse esimese sajandi täitumist. Hoolimata valdkonna pikast traditsioonist on seakasvatus viimastel aastatel silma jäänud negatiivsega, olgu selleks sigade aafrika katkust või majandusraskustest tingitud raskused. Seakasvatajad aga ei püsi paigal ja horisondil terendavad muutused.
Aretustöö kuulub iga loomakasvataja igapäeva. Sellega tagab talunik oma karja kestlikkuse ja tootlikkuse, kusjuures tõuaretus evib tähtsust isegi keskkonnaeesmärkide saavutamises. Valdkond pälvib aga teenimatult vähe tähelepanu.
Harjumaal tegutsev Allika talu algas kahest Maamessilt kaasa toodud lambast, ja jätkab teekonda liha väärindamisega. Eesmärgiks on, et kõik talus kasvanud loomad väärindatakse kohapeal ja müüakse otse talust tarbijale.
