Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.
Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.
Mesi on looduslik magusaine, mida mesilased toodavad peamiselt õite nektarist või taimede eritisest. Mesi sisaldab mitmeid kasulikke ühendeid ja toitaineid, mis annavad sellele unikaalsed omadused.
Loomade heaolu on lihatööstuse ESG raamistiku oluline osa, kuna see on otseselt seotud nii keskkonnamõjude, sotsiaalse vastutuse kui ka ettevõtte juhtimispraktikatega. Eesti suurima toidutootjana peab Rakvere oluliseks, et loomade kasvatamine ja transportimine toimuks maksimaalselt stressivabalt ning vastaks kõrgeimatele heaolu standarditele.
Eestis on hiljuti välja antud värsked riiklikud toitumis-, liikumis- ja uneaja soovitused, mis põhinevad tõenduspõhisel teadusel ning arvestavad meie igapäevaelu eripäradega. Soovituste eesmärk on aidata kõigil Eesti elanikel – alates imikutest ja lastest kuni täiskasvanute ja vanemaealisteni – saavutada ning hoida head tervislikku seisundit.
Norras kasvavates kuusikutes leidub juurepessu ja külmaseene põhjustatud mädanikku igal viiendal kuusel. Metsaraiel langetustraktori kogutav andmestik võimaldab mädanikuga puid kaardistada, et teha uue metsapõlve rajamisel targemaid valikuid.
Jüri Rute arvamuslugu: Eesti biotööstus on valmis järgmiseks arenguhüppeks, kus biomassi väärindamine ja innovatsioon avavad võimalused kestlikuks majanduskasvuks ning rahvusvaheliseks konkurentsiks.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ üks eesmärke on taastada terviklikult 20 rannaniitu Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Tõnu Kaptein jagab isiklikku kogemust: kõige raskem on saavutada alade terviklikkus ning üksteisemõistmine.
Tallinna kuldse ringi mikrotalunik seisab silmitsi mitmete rohepöörde, sh keskkonnapoliitika väljakutsetega. Kliimaprobleemide, aga ka linnalähedaste alade rahvastiku suurenedes tekib piiranguid, nõudeid ja osapoolte erihuvisid järjest juurde.
Kliimaministeerium tellis uuringu, milles selgitati välja vajalikud regulatiivsed, organisatsioonilised ja rahalised sekkumised, mis tuleb algatada ja ellu viia, et suurendada kestliku biogaasi ja kestliku biometaani tootmist ja kasutamist. Uuringus esitati hinnang maagaasi, biogaasi ja biometaani tarbimise varasemate ja praeguste mahtude kohta.
