Maaelu Teadmuskeskuse (METK) korraldatud veebiarutelul „AKIS kavandamine” vaadati tagasi tehtule ja seati fookused 2026. aastaks ning kaugemaks EL-i rahastusperioodiks.
Eesti põllumajandustootjate õppereis ühele maailma suurimale agrotehnikamessile andis väiketootjatele palju rohkem kui lihtsalt ülevaate uusimast tootmistehnikast. Tegemist polnud pelgalt messikülastusega, vaid strateegilise investeeringuga teadmistesse, mis aitab upitada kogu sektorit
2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Kuigi Anni ja Martin alustasid Kasaritsa Aias tegevust alles mõned aastad tagasi, on talul kindel reegel: toota puhtalt ja looduslähedaselt, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. „Me üritame kasvatada nii, nagu meile endale meeldib – looduslähedaselt, ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta,“ räägib Anni.
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
Pärast kahte elu muutvat õnnetust muutsid Marc De Boey ja tema abikaasa raskused võimaluseks – muutsid oma loomafarmi edukaks jäätiseäriks. Lühikeste toidutarneahelate nõustaja juhendamisel ühendasid nad jätkusuutlikkuse, turismi ja kohaliku koostöö, et näidata, kuidas maapiirkondade innovatsioon saab kasvada pelgalt vastupidavusest.
Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“ Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
Oktoobri lõpus toimunud Maaeluvõrgustiku veebiseminar: "Vaade maaelu arengule: Kogukonnad ja vaimne tervis" tõi teravalt esile teema, mis tihti jääb kohaliku elu arengu aruteludes tagaplaanile: kogukonnad ja vaimne tervis.
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“ Septembris 2025 ajalehes "Sirp" avaldatud Intervjuus kutsume lugeja kaasa rändele, mis algab koduõuest ja viib sügavale Eesti muldade maailma. Mulda ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Kuidas on võimalik, et ühe õhukese mulla peal elavad terved ühiskonnad ja rahvad? Milline on meie maa viljakuspotentsiaal?
