Hiumaa Põllupäeva läbivaks teemaks oli "Peast põllumees" vaim, mida kandsid nii osalejad kui ka kaaskorraldajad. Päeva eel ja jooksul sadanud vihm sundis kavas muudatusi tegema, ning näitas põllumeeste kohanemisvõimet looduse ootamatuste suhtes.
Aru Põllumajandus on läbi kogu oma ajaloo palju katsetanud erinevate tehniliste lahendustega. Taastava põllumajanduse põhimõtteid järgides on neil ka kogemus sellest, et minimeeritud põllumajanduse vahele tuleb mõnikord kasuks ka sügavat harimist teha.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub osalema infopäeval veebis „Keskkonna- ja kliimaeesmärke tutvustav [...]
Maaülikool kutsub täppisviljeluse ja mullakaitse esitluspäevale 4. detsembril 2024
9. detsembril k 12:00-15:00 toimub veebis infopäev, kus tutvustatakse uuemaid [...]
Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
Tänavu kevadel täienes e-PRIA põldude haldamise teenus elektroonse põlluraamatu funktsionaalsusega. Mis võimalusi e-põlluraamat pakub ning milleks on see vajalik? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna nõunik Birgit Pai.
Kohvi on üks populaarsemaid jooke maailmas ning on maailmas kaubeldava kaubana naftatoodete järel tähtsuselt teisel kohal. Kohvi valmistamiseks ekstraheeritakse klassikaliselt kuuma veega eelnevalt röstitud ja jahvatatud kohviube. Kohvi kui joogi valmistamisel tekib paratamatult jääkprodukt – kohvipaks. Seoses vastu võetud ringmajanduse direktiiviga on mõttekas vaadata kohvipaksu aga kui perspektiivset toorainet kasutamiseks erinevates valdkondades.
Põllumajandustootjad täidavad paljusid keskkonnanõudeid. Põllumajandus ja elurikkus saavad ühte maastikku üksteist toetavalt kenasti ära mahtuda. Elurikkus on suurem mitmekesisemas maastikus, laiemate põlluservade ning püsirohumaa lisandumisel.
Lõokeselaikude loomine põllumajanduses aitab luua põldlõokestele elupaiku ning pikendada nende pesitsusperioodi, suurendada järglaste arvu ja ellujäämust. Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist.
