Veebiseminaril räägime agrometsandusest ja mõnedest selle kasutamise võtmekohtadest. Vaatame keskkonnajalajälje hindamise tööriista CAP2ER ja kuidas arvestatakse sellega süsinikubilanssi. Lisaks anname ülevaate süsiniku sidumise toetusmeetmetest.
EPKK korraldab koostöös Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga infopäeva „Põllumajandusloomade aretus – [...]
Euroopa akadeemiate teadusnõukoja raportis „Taastav põllumajandus Euroopas“ uuritakse võimalust kasutada taastava põllumajanduse võtteid Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate eesmärkide saavutamiseks.
Lihaveiste jõudluskatse aitab välja selgitada Eesti karjades kasutatavate tõupullide järglaste tootmispotentsiaali ja kvaliteedi. Võrreldavate tulemuste saamiseks kasvatatakse pullid üles Keavas ETKY katselaudas, kus pullikuid peetakse ühesugustes tingimustes ja söödetakse tõu vajadustele vastava täisratsioonilise segasöödaga.
Valmis uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022-2031.
BreedExpo koostööprojekt Eesti, Soome ja Läti vahel aitas leida tõuloomade ekspordiks uusi turge Kashastanis, Gruusias ja Ukrainas.
Copa-Cogeca lambakasvatuse töögrupi esinaine Michèle Boudoin märgib jaanuaris avaldatud arvamusartiklis, et suurkiskjate arvukus kasvab Euroopas kontrollimatult ja piiramatult. Hundid, karud ja ilvesed on taas ilmunud maapiirkondadesse ja isegi mõnedesse linnadesse, kus neid pole aastakümneid või isegi mitte kunagi varem nähtud. Koerad, lambad, veised, ponid ja isegi inimesed langevad rünnakute ohvriks, nende vigastused ulatuvad marrastustest kuni tapmiseni.
Põllumajandusettevõtte edukuse eelduseks on oskus oma tootmist planeerida. Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning aitab meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama.
Kuigi Euroopa Liidus on enamike taimekaitsevahendite kasutus rangelt reguleeritud, võib pestitsiidijääke mesindussaadustesse siiski jõuda. Eesti teadlaste juhitud uuring osutab, et rasvlahustuvad pestitsiidid, nagu näiteks fungitsiid tebukonasool, liiguvad tarru sattununa edukalt mesilasvahasse, sattudes sealt edasi mesilasema toitepiima.
Ühiskondlik mure toidutootmise tingimuste ja põllumajandusloomade heaolu pärast kasvab. Enim on tähelepanu keskmes olnud linnukasvatus ja seda põhjusel, et valdav osa väljaspool Euroopa Liitu peetavatest munakanadest hoitakse endiselt tavalistes puurides, mida Eesti linnukasvatajad aga ei kasuta enam ammu.
