Tänavu tähistatakse Eesti sigade ühistegevusliku aretuse esimese sajandi täitumist. Hoolimata valdkonna pikast traditsioonist on seakasvatus viimastel aastatel silma jäänud negatiivsega, olgu selleks sigade aafrika katkust või majandusraskustest tingitud raskused. Seakasvatajad aga ei püsi paigal ja horisondil terendavad muutused.
Paindliku mitme portsjoniga karjatamissüsteemi (AMPG) kasutamisel on võimalik suurendada karjamaade tootlikkust ning seeläbi nii loomade jõudlust kui ka farmide majanduslikke tulemusi.
Aretustöö kuulub iga loomakasvataja igapäeva. Sellega tagab talunik oma karja kestlikkuse ja tootlikkuse, kusjuures tõuaretus evib tähtsust isegi keskkonnaeesmärkide saavutamises. Valdkond pälvib aga teenimatult vähe tähelepanu.
Harjumaal tegutsev Allika talu algas kahest Maamessilt kaasa toodud lambast, ja jätkab teekonda liha väärindamisega. Eesmärgiks on, et kõik talus kasvanud loomad väärindatakse kohapeal ja müüakse otse talust tarbijale.
Kodusead on loomuomaselt ülimalt uudishimulikud ning mänguhuvilised loomad. Vabas looduses kasvanud kodusead veedavad 75% päevast tuhnides, toitu otsides, juurikaid ja muud värsket materjali närides ning süües. See näitab, et kodusigadel on suur vajadus oma ümbrust uudistada ning tuhnida. Farmis saab seda võimaldada sigadele sobivate tegelus- ehk rikastusmaterjalidega.
Eesti Tõusigade Aretusühistu lihatehnoloog-kvaliteedijuht Aarne Põldvere on enam kui 40 aasta jooksul näinud seakasvatuses igasuguseid aegu. Praegust aega nimetab ta selle perioodi raskeimaks, sest seast on sõna otseses mõtte saamas haruldane loom.
Märtsi esimestel päevadel toimus Eesti Maaülikooli aulas kolmeteiskümnendat korda konverents "Terve loom ja tervislik toit".
Janno Liiva ja Karoliina Posti Pärnumaal Oidremal asuv Palmi Farm on ehe näide sellest, et suurteoses „Tõde ja Õigus“ kirjeldatud talupidamise vorm pole ainus viis. Naabrid on nende jaoks suurimad motivaatorid ning talupidamise kõrvalt osatakse meisterlikult ka lõbutseda.
Eesti Maaeluvõrgustik korraldab 21. novembril algusega 11.00 veebiseminari, kus Merle Lillik tutvustab Vissukese uuendusi veiste ravi registreerimisel.
Digiakadeemia seeria üheks osaks on Põllumajandusuuringute Keskuse Maaeluvõrgustiku osakonna poolt [...]
