2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Viise jääkidele kasutust leida otsisid Eesti Maaülikooli teadlased värskelt valminud uuringuga “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused”. Uuringu tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga luua metoodika, mis annaks tervikliku ülevaate sellest, kui palju ja kus tekib bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja tootmiskadusid – materjale, mis võiksid ringbiomajanduses leida uue elu. Teemat avab lähemalt ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Iris Kuhi.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et hoolimata investeeringutest ja tootlikkuse kasvust on Eesti põllumajandustootjad kahjumis. Konkurentsivõimet vähendavad kulude kasv ja madal toorme väärindamise tase. Põllumajandustootmise tulevikusuund on kõrvalsaaduste senisest ulatuslikum kasutuselevõtt
Projekt algab juba enne taotluse kirjutamist, see tähistab kavandi koostamist ning projektimeeskonna kokku toomist. Harva on võimalik innovatsiooni- või arendusprojekt edukalt ellu viia ainult ühe organisatsiooni sees. Seetõttu tuleb rakendada tegevuspõhimõtet, mida Euroopa kontekstis nimetatakse interaktiivseks innovatsiooniks - täpsemalt: mitme osapoolega lähenemiseks (multi-actor approach – MAA).
Maaelu Teadmuskeskus kutsub osalema innovatsioonialal Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel – registreerimine on avatud!
Esimene Eestis aretatud paljasteraline suviodra sort ’Ilma’ on hea terasaagiga varasepoolne sort, millel on sõkalteraliste sortidega võrreldes suurem proteiinisisaldus ja kõrgem mahumass. Sort sobib kasvatamiseks eeskätt väärtusliku toiduviljana ja sõklaid mitte seedida suutvate mittemäletsejate söödaviljaks.
Eesti põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN) on kogunud põllumajandusettevõtete majandusandmeid juba 25 aastat. Nende andmete abil saab hinnata eelkõige põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust. Artiklis analüüsitakse põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust läbi nende suutlikkuse toota positiivset ettevõtjatulu.
Baltimaade infoseminar „Digital Solutions for Smart and Sustainable Agriculture and [...]
Eesti hobune on keskmist kasvu väga suure värvusvarieeruvusega hobune. Mõni aasta tagasi avaldati rahvusvahelise teadusuuringu tulemusi just eesti hobuse andmete alusel. Lisaks tõu geneetilise eristumisele kinnitati ka haruldase hiirugeeni eksisteerimine.
