Saksamaa ja Šveitsi teadlaste juhitud ulatuslik uuring analüüsis üle 460 teadusliku töö, et hinnata, kuidas mahepõllumajandus võrreldes tavapõllumajandusega mõjutab keskkonda ja loomade heaolu parasvöötmes. Tulemused näitavad selgelt, et mahepõllumajandus pakub enamiku keskkonnanäitajate osas märkimisväärseid eeliseid.
Eesti Maaülikool ja EMÜ Mahekeskus on välja andnud järjekjekordse, juba kuuenda eelretsenseeritud artiklite kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele 2025“, mis koondab aastatel 2022–2025 läbi viidud uuringute tulemusi. Kogumik on suunatud mahetootjatele ja kõigile huvilistele, pakkudes teaduspõhist teavet selle kohta, kuidas toota toitu võimalikult loodushoidlikult, hoides mulda, vett ja elurikkust. Väljaandes on 13 eestikeelset lühiartiklit, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti mahevaldkonna uuringute hetkeseisus
Rahvusvahelisel mullapäeval, 5. detsembril 2025 avaldas SOB4ES projekt Mulla hindamise protokollide käsiraamatu. See on põhjalik juhend, mille eesmärk on ühtlustada mulla tervise seiret kogu Euroopas. Käsiraamat pakub standardiseeritud, praktilisi ja teaduslikult valideeritud protokolle mulla füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste hindamiseks.
2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele "taimedele" (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Viise jääkidele kasutust leida otsisid Eesti Maaülikooli teadlased värskelt valminud uuringuga “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused”. Uuringu tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga luua metoodika, mis annaks tervikliku ülevaate sellest, kui palju ja kus tekib bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja tootmiskadusid – materjale, mis võiksid ringbiomajanduses leida uue elu. Teemat avab lähemalt ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Iris Kuhi.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et hoolimata investeeringutest ja tootlikkuse kasvust on Eesti põllumajandustootjad kahjumis. Konkurentsivõimet vähendavad kulude kasv ja madal toorme väärindamise tase. Põllumajandustootmise tulevikusuund on kõrvalsaaduste senisest ulatuslikum kasutuselevõtt
Projekt algab juba enne taotluse kirjutamist, see tähistab kavandi koostamist ning projektimeeskonna kokku toomist. Harva on võimalik innovatsiooni- või arendusprojekt edukalt ellu viia ainult ühe organisatsiooni sees. Seetõttu tuleb rakendada tegevuspõhimõtet, mida Euroopa kontekstis nimetatakse interaktiivseks innovatsiooniks - täpsemalt: mitme osapoolega lähenemiseks (multi-actor approach – MAA).
Maaelu Teadmuskeskus kutsub osalema innovatsioonialal Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel – registreerimine on avatud!
Esimene Eestis aretatud paljasteraline suviodra sort ’Ilma’ on hea terasaagiga varasepoolne sort, millel on sõkalteraliste sortidega võrreldes suurem proteiinisisaldus ja kõrgem mahumass. Sort sobib kasvatamiseks eeskätt väärtusliku toiduviljana ja sõklaid mitte seedida suutvate mittemäletsejate söödaviljaks.
