Uuringu tulemused on ka väärtuslikuks sisendiks riikliku mullaseire arendamisel. Uuritud metoodikate integratsiooniks riikliku mullaseirega ei ole sisulisi takistusi, kuid perspektiivis tuleks pöörata suuremat tähelepanu seire- ja referentsalade võrgu arendusele. Referentsalade võrgustik peaks katma olulisemaid Eesti põllumajanduspiirkondi ning mullastikuvaldkondi.
1. märtsil toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas infopäev “Teadlik noor põllumajanduses”, kus tutvustati taastava põllumajanduse põhimõtteid ning seonduvaid praktikaid. Samuti oli päevakorras loodushoid ning jäätmekäitlus.
Sel suvel valmis ülikooli Mustamäe linnakus kolm elurikkuse uuringut, mille võib kokku võtta nii: tänu mitmekesisele maastikule meil on, mida hoida.
Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi uurinud Eesti Maaülikooli teadlased leidsid, et praegu läheb raisku hulk biolagunevaid jäätmeid, mida saaks kasutada biogaasi tootmiseks.
Eesti Maaülikooli teadlaste uuring näitab, et mulla mikroorganismidele sobib ka mõõdukas mineraalväetise kasutamine.
Lambavillast on riideid tehtud aastatuhandeid, kuid villakampsunite populaarsuse langus on teinud sellest supermaterjalist kasutu jäätme. Uurime, kuidas võiks villa nüüdisaegselt ja kavalalt väärindada.
Sander Hiire ütles, et kui kuulata Euroopas laiemalt tarbijate soove, kes tahavad, et toit oleks puhtam ja keskkond hoitud, siis täna on taastavas põllumajanduses kõik need põhimõtted esindatud.
Valmis kaardirakendus, mis koondab ühte kohta kõik põllumajandustegevusele seatud veekaitselised piirangud.
Inimesed tahavad teada, kus ja kuidas kasvab nende toit. Milline on selle tootmise keskkonnamõju, kuidas hoolitsetakse loomade heaolu ja kliimaeesmärkide eest. See tähendab tootjatele suuremat vastutust, avatust ja ausust, kirjutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.
