Hiljuti toimusid 29. kündmise maailmameistrivõistlused Tartu külje all Rõhu aias. Kui künd on tehtud hästi ja sobilikul ajal, siis kindlasti künd on hea mullaharimise viis. Aga ta kipub olema hinnaline.
Tarbijatelt küsiti, kas nad enne toidu valmistamist ikka käsi pesevad? Kuidas nad liha sulatavad ja kes majapidamises süüa teeb? Millist infot soovitakse lugeda toidupakendilt? Põhjalikus küsitluses käsitleti olulisi toidualaseid teemasid, toitumisharjumusi, toiduohutuse infoallikaid ja teadlikkust, ning toidupakendite märgistuse lugemise ja mõistmise kohta.
Invasiivsete võõrnälkjate levikule tuleb piir panna kohe esimeste leidude avaldumisel, enne probleemi eskaleerumist. Selleks on vaja saavutada paralleelselt kaks erinevat põhieesmärki: (1) levikuteede kontrolli alla saamine, et vähendada kuni välistada liigi korduvaid invasioone; (2) populatsioonide arvukuse mahasurumine ja hävitamine teadaolevates puhangukolletes.
Tänavu kevadel täienes e-PRIA põldude haldamise teenus elektroonse põlluraamatu funktsionaalsusega. Mis võimalusi e-põlluraamat pakub ning milleks on see vajalik? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna nõunik Birgit Pai.
Kohvi on üks populaarsemaid jooke maailmas ning on maailmas kaubeldava kaubana naftatoodete järel tähtsuselt teisel kohal. Kohvi valmistamiseks ekstraheeritakse klassikaliselt kuuma veega eelnevalt röstitud ja jahvatatud kohviube. Kohvi kui joogi valmistamisel tekib paratamatult jääkprodukt – kohvipaks. Seoses vastu võetud ringmajanduse direktiiviga on mõttekas vaadata kohvipaksu aga kui perspektiivset toorainet kasutamiseks erinevates valdkondades.
Järvamaa KHK põldude elurikkust hindab Karl Aru keskmisest paremaks, kõige suurema efekti annab tema sõnul segapõllumajandus. Projekti käigus rajas Karl koolimajandi põldudele rohumaaribad,
Lõuna-Hollandis asuv Ekoto ökotalu on leidnud nutika ja jätkusuutliku viisi, kuidas põllupidamist kasumlikult ja keskkonnasõbralikult viljeleda. Noortaluniku Ivar van Dorsti juhtimisel kasvatatakse 7 hektaril maal üle 30 erineva köögivilja ja ürdi liigi, kasutades ribapõllunduse põhimõtteid.
Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kestlikkusaruandlus saab olema osa majandusaasta aruandest, sellele rakendub audiitorkontrolli kohustus ning seda tuleb esitada masinloetavas aruandevormis.
Põllumajandussektori osas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2022. aastaga 14%. . Väiksema kuluga ja ühiku kohta suurema heite vähendamise potentsiaaliga on meetmed, mis on seotud maakasutuse muutusega – turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks või märjutamine, pikemas perspektiivis ka metsastamine.
