Märtin – päevapealt talunikuks
Viljandimaal tegutsev Raismikuoja talu ja Koksvere Veski peremees Märtin Rõõmusaar pidi talunikuks hakkama päevapealt. Kuidas tal see välja tuli ning millised on peremehe-ameti väljakutsed?
Viljandimaal tegutsev Raismikuoja talu ja Koksvere Veski peremees Märtin Rõõmusaar pidi talunikuks hakkama päevapealt. Kuidas tal see välja tuli ning millised on peremehe-ameti väljakutsed?
Eesti Maaülikooli videosari „Teadlase töövari“ avab ukse teaduse kulisside taha, näidates, milline on erinevate valdkondade teadlaste igapäevatöö. Sarja värskemad osad keskenduvad toiduteadusele, mis on kriitilise tähtsusega valdkond, et tagada meie toidulaua ohutus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus.
Regionaal- ja põllumajandusminister allkirjastas määruse muudatuse, millega vähendatakse pakendamata toidule kohalduvaid riigisiseseid lisanõudeid. Muudatuste peamine eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada Eesti nõuded Euroopa Liidu õigusega ning lihtsustada toidu annetamist, tagades samal ajal toiduohutuse.
Tartu linn on võtnud eesmärgiks pakkuda koolides ja lasteaedades võimalikult suures mahus mahetoitu, mis on kooskõlas riikliku suunaga. Kuid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nooremteaduri Ave Kutmani töö toob esile dilemmad, mis tekivad mahetoidu osakaalu kasvatamisel, seoses toidu puhtuse, hinna ja keskkonnajäljega.
Pärast kahte elu muutvat õnnetust muutsid Marc De Boey ja tema abikaasa raskused võimaluseks – muutsid oma loomafarmi edukaks jäätiseäriks. Lühikeste toidutarneahelate nõustaja juhendamisel ühendasid nad jätkusuutlikkuse, turismi ja kohaliku koostöö, et näidata, kuidas maapiirkondade innovatsioon saab kasvada pelgalt vastupidavusest.
Paljude jaoks seostub toorpiim lihtsalt värske piimaga, kuid tegelikult on sel kindel tähendus ja tervisega seotud eripärad, mida on hea teada. Selgitame piimaga seotud põhimõisteid, mis tarbijates segadust tekitavad.
EPKK konverentsil Toiduohutus 2025 ettekande teinud Piimaklastri juhataja Hardi Tamm kinnitas oma ettekandes, et digitaliseerimine annab meile rea vahendeid mõistliku andmepõhise järelevalve korraldamiseks. Selge tee toiduainetööstuse ja riigipoolse koostöö arendamisel seisneb ühiste töövoogude loomises hästi reglementeeritud valdkondades.
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Viise jääkidele kasutust leida otsisid Eesti Maaülikooli teadlased värskelt valminud uuringuga “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused”. Uuringu tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga luua metoodika, mis annaks tervikliku ülevaate sellest, kui palju ja kus tekib bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja tootmiskadusid – materjale, mis võiksid ringbiomajanduses leida uue elu. Teemat avab lähemalt ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Iris Kuhi.
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC) avaldas põhjaliku aruande liha alternatiivide kohta, analüüsides nende tehnoloogilisi, keskkonna- ja tervisemõjusid. Üldiselt näitavad praegused teadmised ja hinnangud, et mõnel liha alternatiivil on tavapärase lihaga võrreldes madalam keskkonnajalajälg. Kuid nende alternatiivide keskkonnamõju varieerub oluliselt sõltuvalt toote tüübist ja töötlemise intensiivsusest.
Lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude teemalise toetuse eesmärk on arendada toidusektori ettevõtjate vahelist koostööd, parandades põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Toetatakse üksnes uusi koostöövorme või olemasolevate koostöövormide uusi tegevusi. Vaata toetuse selgitust videost.