Pika ajalooga organisatsioonide elutee on enamasti käänuline. Põllumeeste ühistu KEVILI minevikku, olevikku ja tulevikku valgustab ühistu nõukogu liige Jaak Läänemets. Teda võõrustab Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik.
Taskuhäälingus "Maasikakasvatajate ühistu ootab oma aega" räägib Helen Kaskema sellest, millised on maasikakasvatajate mured ja kuidas saaks tootjatele toeks olla ühistu.
Millega Energiaühistu tegeleb ja kuidas plaanib oma eesmärke saavutada, kuuleb kogukonnaenergeetika taskuhäälingust.
Põllumajandustootjate ühistegevuse 2022. a uuring kinnitab, et ühistegelik mõtlemine on pisitasa suurenemas.
Nagu areneb põllumajandus, arenevad ka selle tööriistad. Nüüdsed põllutöömasinad on varasematest tootlikumad ja tõhusamad, aga need on samuti kallimad. Kulusid vähendab põllumajandustehnika ühine kasutamine masinaühistutes, mis kannavad Prantsusmaal nimetust CUMA.
Igat ühistut suunavad seitse põhimõtet, mistõttu on ühistud üldjoontes sarnased. Ent tänu Eesti eripäradele on siinsed ühistud siiski üsna ainulaadsed. Eripalgelised on ka kohalikud põllumajandusühistud, mille nüansse Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur Taavi Kiisk nüüd tutvustabki.
Toidu teekond lauale ei ole sirgjooneline, pigem meenutab selle tarneahel [...]
Tahes-tahtmata ei saa enam üheski valdkonnas üle ega ümber kestlikkuse[1] [...]
Äriseadustik ja tulundusühistuseadus seavad ühistutele ja nende nõukogudele kindlad nõuded. [...]
Ühistegevus võimaldab täita 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ning ühtlasi leevendada COVID-19 mõjusid ühiskonnale ja majandusele.
