Hiljuti sai valmis hapendatud köögiviljade tervisemõju uuring. Selgus, et kui inimesi vaevavad kõhuprobleemid, siis hapendatud köögiviljade tarbimine aitab neid leevendada.
Eesti Maaülikooli teadlased koos põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatega panid kokku roheülemineku teekaardi piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Sellest, millised on ülemaailmsed vajadused toidutootmisele ning milliste meetoditega saab muuta põllumajandust kestlikumaks, kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.
Peatselt jõustuv metsade raadamise määrus on suunatud kuuele kaubale (soja, veiseliha, palmiõli, puit, kakao ja kohv) ja mõnedele nendest saadud toodetele. EL turule tootvad ettevõtted peavad veenduma, et kaup ei ole põhjustanud tootjariigis metsa seisundi halvenemist.
Soome kohaliku toidu päev (Lähiruokapäivä - Osta tilalta) on meie mõistes avatud talude päev. Toimub juba 2016. aastast septembrikuu teisel nädalavahetusel
21. septembril korraldab Eesti Permakultuuriühing sündmuse "Kasumlik toidukasvatus: majandus + mullaviljakus + elurikkus", kus Inglismaa mahetootja Iain Tolhurst jagab oma mahetootmise kogemust.
Muldade tervise ja elurikkuse säilitamine on üks olulisemaid eesmärke, et tagada toidutootmise jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse. Agronoomia artiklite kogumikus avaldati emeriitprofessori Raimo Kõlli arutelu teemal „Muldkate kui ökosüsteemi seisundi ja rohetootmisvõime“, kus käsitletakse muldade elurikkuse ja innovaatiliste lahenduste tähtsust rohetootmise eesmärkide saavutamiseks.
Toidu saasteaine on toidus sisalduv aine, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võib muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlik inimeste tervisele. Kuidas levinud taimesaadusi süües olla kindel, et need on ohutud, sellest kirjutab toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas.
Lõuna-Hollandis asuv Ekoto ökotalu on leidnud nutika ja jätkusuutliku viisi, kuidas põllupidamist kasumlikult ja keskkonnasõbralikult viljeleda. Noortaluniku Ivar van Dorsti juhtimisel kasvatatakse 7 hektaril maal üle 30 erineva köögivilja ja ürdi liigi, kasutades ribapõllunduse põhimõtteid.
Saaremaa, Muhu ja Ruhnu saared on valitud Eesti toidu piirkonnaks. Seda tiitlit kantakse 2025. aasta aprilli lõpuni. Saaremaa, Muhu, Ruhnu põhine toidupiirkond pakub kahtlusteta Eesti kõige merelisemaid ja saarelisemaid maitseid, avades kodumaise toidu propageerimisel ja tutvustamisel uue põneva vaatenurga.
Mahevesiviljelus on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid Eestis on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
