Jaheduse tõttu on talinisu ja taliodra areng aeglane, moodustunud on 1.-2. kõrresõlm, taimehaigustesse nakatumine vähene. Paljudel põldudel on taimed reageerinud ilmastiku ja pritsimise koosmõjule, terve välimusega rohelistel lehtedel esinesid kahvatukollased vöödid, pruunid täpid ja laigud.
Kohalikul tasandil on hetkel nii mõndagi teoksil, et ka Eesti liiguks kogukonnaenergia suunal. Artiklist saab lugeda, millised on aprilli keskel toimunud õppereisilt kuuldud Taani ja Saksamaa kogemused
Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodi mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba. Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
Taimede paiknemine mõnesentimeetriste vaokeste vahel annab mitu eelist ja paar olulist puudust. Sõltuvalt külviku eripärast võib tekkida vajadus mulla omaduste muutumisel muuta külvisügavuse piiriku asendit.
Kas väitel, et sügavkülmutamine muudab leiva tervislikumaks võib olla alust? Teadustööde kohaselt mõjutab pagaritoote külmutamine mõjutab veresuhkrut vaid paar tundi peale küpsetise söömist.
Elurikas muld, mis on meie jalge all, on igasuguse põllumajandustegevuse eeldus ja üks meie tähtsamaid loodusvarasid. Muld toetab taimekasvu, reguleerib vee kvaliteeti ning hoiab alal loomade ja inimeste elu. Seetõttu ei saa selle tähtsust tähelepanuta jätta.
Piimafoorum 2024 tõi kokku kogu piimatootmise ahela ettevõtjad, et ühiselt arutleda, kuidas muutuva maailma pidevalt muutuvates oludes toime tulla.
Vaatamata lupjamismahu suuremisele viimastel aastatel on aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele siiski mitmekordne.
Igal kevadel valdab paljusid eestlaseid karulaugufanatism. Pole ka ime, sest 15-40 cm kõrgune Eestis kaitse all olev mitmeaastane rohttaim annab kevadistele toitudele särtsu ja on oma maitseomadustelt tugevaks konkurentsiks Itaalia basiilikupestole. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades, kuid palju kavalam oleks seda oma aeda külvata.
