Veebiseminarid “A soil deal for Europe - mission possible in the Baltic Sea Region” keskendusid mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast.
Kuidas hoida agroökoloogia põhimõtetele tuginev karjatamispõhine lihaveisekasvatus jätkusuutlikuna?
Siiani on teatud, et sood soodustavad kliima soojenemist. Uuest uuringust selgus aga, et soo aitab mõnevõrra ka kliimat jahutada. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen selgitas, et soos toimuvad mikroobsed protsessid toodavad ühendeid, eelkõige metaani. Tekkiv soogaas on väga tugev kasvuhoonegaas ja soojendab kliimat.
Mitte kunagi viimase kahekümne aasta jooksul ei ole Eestis olnud nii suurt huvi seemnete ja istikute ostmise vastu kui tänavu.
2022. aasta aprilli alguses valmis eksperdirühma lõpparuanne, mida arutatakse etapiviisiliselt rohepoliitika juhtkomisjoni kuluvate valitsuse liikmetega. Raportis käistletakse rohepööde eesmärke ja nende saavutamiseks vajalike tegevusi.
Euroopa rohelise kokkuleppe ehk rohelepeppe tööriistaks on materjalide ringlus ja fossiilse toorme asendamine biotoormega ehk ring- ja biomajandus.
Ei, seekord ei ole juttu kütteperioodi lõpetamisest seoses soojade ilmadega, vaid pealkiri on allegooriline meenutus ammusest sketšist. Tegelik küsimuse püstitus on hoopis järgmine: kas saaks nii, et kui liik on hävimisohus, siis kaitseks, aga kui liigi arvukus on tõusnud kordades üle optimaalse taseme, siis tegeleks arvukuse reguleerimisega?
OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi näeb Vene gaasist loobumisel alternatiivina head võimalust kodumaisele biogaasile. „Meil on võimekus toota biogaasi koguses 1 terawatt-tund (TWh) ehk ligi viiendik praegusest Eesti vajadusest ja seejuures saaks kasu sellest kogu Eesti laiemalt.“ Praegune Eesti aastane gaasi tarbimisvajadus on 5TWh.
Hanede-laglede kiire arvukuse kasv on põllumajandusettevõtted seadnud tugeva surve alla. Rändepeatusest tingitud teravilja kahjustused põldudel on iga-aasta kasvanud koos lindude hoogsa paljunemisega.
Taimekaitsevahendi Eestis turule tulekuks peab kõigepealt selles sisalduv toimeaine Euroopa Liidu üleselt läbima hindamise ja saama heakskiidu. See põhjalik protsess on aluseks juba sama toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite tsonaalsele riskihindamisele.
