Mahepõllumajandus on terviklik süsteem, mis järgib kindlaid põhimõtteid ja nõudeid kogu tarneahela ulatuses – alustades esmatootmisest kuni töötlemise, turustamise ja toitlustamiseni. Mahetöötlemine on selle ahela oluline lüli, mis tagab, et tarbijani jõuab usaldusväärne ja kontrollitud mahetoode.
Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” kogunesid lambakasvatajad, villatöötlejad, käsitöölised ja teised väärtusahela osalised, et arutada, kuidas muuta lambavill Eestis kulust reaalseks tuluallikaks. Ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele sorteerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.
Saksamaa ja Šveitsi teadlaste juhitud ulatuslik uuring analüüsis üle 460 teadusliku töö, et hinnata, kuidas mahepõllumajandus võrreldes tavapõllumajandusega mõjutab keskkonda ja loomade heaolu parasvöötmes. Tulemused näitavad selgelt, et mahepõllumajandus pakub enamiku keskkonnanäitajate osas märkimisväärseid eeliseid.
2024. aasta kujunes Eesti mahetootjatele taaskord keeruliseks, pisut vähenesid nii tootjate arv kui ka mahetootjate arv. Aasta lõpuks tegutses Eestis 1885 maheettevõtet, neist 1016 pidas maheloomi.
Eesti Maaülikool ja EMÜ Mahekeskus on välja andnud järjekjekordse, juba kuuenda eelretsenseeritud artiklite kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele 2025“, mis koondab aastatel 2022–2025 läbi viidud uuringute tulemusi. Kogumik on suunatud mahetootjatele ja kõigile huvilistele, pakkudes teaduspõhist teavet selle kohta, kuidas toota toitu võimalikult loodushoidlikult, hoides mulda, vett ja elurikkust. Väljaandes on 13 eestikeelset lühiartiklit, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti mahevaldkonna uuringute hetkeseisus
Tartu linn on võtnud eesmärgiks pakkuda koolides ja lasteaedades võimalikult suures mahus mahetoitu, mis on kooskõlas riikliku suunaga. Kuid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nooremteaduri Ave Kutmani töö toob esile dilemmad, mis tekivad mahetoidu osakaalu kasvatamisel, seoses toidu puhtuse, hinna ja keskkonnajäljega.
Kuigi Anni ja Martin alustasid Kasaritsa Aias tegevust alles mõned aastad tagasi, on talul kindel reegel: toota puhtalt ja looduslähedaselt, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. „Me üritame kasvatada nii, nagu meile endale meeldib – looduslähedaselt, ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta,“ räägib Anni.
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos loodushoidliku taimekaitse põhimõtteid, mis on suunatud looduse tasakaalu hoidmisele taimekahjustajate ja kasurite kooslusega. Loodushoidlik taimekaitse aitab tagada taimetervist, hoida kahjustajaid kontrolli all ja edendada elurikkust, vältides seeläbi otseseid taimekaitselisi võtteid.
Ahisilla talu pole pelgalt elatusallikas, vaid elav näide sellest, kuidas hoolikalt läbimõeldud kliimasõbralikud praktikad võivad kohalikku toidutootmist edendada. Mitmekülgne perefarm keskendub köögiviljakasvatusele, lõikelilledele ja rohumaakanade munade tootmisele.
