Ahisilla talu pole pelgalt elatusallikas, vaid elav näide sellest, kuidas hoolikalt läbimõeldud kliimasõbralikud praktikad võivad kohalikku toidutootmist edendada. Mitmekülgne perefarm keskendub köögiviljakasvatusele, lõikelilledele ja rohumaakanade munade tootmisele.
Eesti toidu kuu on aeg, mil meie aedades, põldudel ja metsades on saak kõige rikkalikum. Sel aastal on seljad kokku pannud sündmuste korraldajad, toidukohad ning kaubandusketid üle Eesti, et näidata tuge kodumaisele tootjale ning anda tarbijale väärtuslik signaal: kohalik toit on väärtus, mille hoidmine on meie kõigi kätes.
Hiumaa Põllupäeva läbivaks teemaks oli "Peast põllumees" vaim, mida kandsid nii osalejad kui ka kaaskorraldajad. Päeva eel ja jooksul sadanud vihm sundis kavas muudatusi tegema, ning näitas põllumeeste kohanemisvõimet looduse ootamatuste suhtes.
Rohkem kui kuu aega kütab Eestis kirgi sigade Aafrika katk. Nakatud on mitmeid farme, murelikud on nii loomapidajad kui tarbijad. SAK-viirus on erakordselt vastupidav ja võib jääda aktiivseks masinate pindadel ja pinnases pikka aega.
Viinamärdi talu esindab uuenduslikku ja jätkusuutlikku lähenemist põllumajandusele, pakkudes kvaliteetset toitu ja samal ajal panustades keskkonna hoidmisse. Talu lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas kirg ja pühendumus võivad luua midagi erilist.
Aasta Põllumees 2025 üks nominant on Johannes Haasma. Praegu Kaiu LT OÜ-d juhtiv Haasma on selles ametis olnud viis aastat. Tema lugu räägib juhist, kes tuli põllutehnika juurest inimeste ja loomade keskele.
Soome Loodusvarade Instituut LUKE korraldas põllumajandusliku jalajälje päeval 5. augustil 2025 Jokioinenis arutelu põllumajanduslike süsiniku jalajälje kalkulaatorite teema. Kalkulaatoritel on palju potentsiaali, kuid vaja on rohkem lihtsust, selgust ja läbipaistvust, et arvutus saaks paremini toimida ressursina põllumajanduse arendamisel.
Aru Põllumajandus on läbi kogu oma ajaloo palju katsetanud erinevate tehniliste lahendustega. Taastava põllumajanduse põhimõtteid järgides on neil ka kogemus sellest, et minimeeritud põllumajanduse vahele tuleb mõnikord kasuks ka sügavat harimist teha.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et hoolimata investeeringutest ja tootlikkuse kasvust on Eesti põllumajandustootjad kahjumis. Konkurentsivõimet vähendavad kulude kasv ja madal toorme väärindamise tase. Põllumajandustootmise tulevikusuund on kõrvalsaaduste senisest ulatuslikum kasutuselevõtt
Saksamaal kasvatatakse oluliselt vähem puu- ja köögivilju kui tarbitakse. Põhjused on mitmekesised. Artikkel rõhutab, et suur osa tarbitavast toodangust imporditakse ning madalad iseseisvuse määrad tulenevad peamiselt kliimast, kõrgetest tootmiskuludest, asustustihedusest ja konkurentsist maakasutuse osas. Samuti tuuakse välja kaubanduskettide mõju ning Hollandi eduka tootmismudeli erinevused.
