Saaremaal on põldherne põllul leitud lehetäisid ning antud soovitus valmistuda tõrjeks, Läänemaal vajab suviraps hiilamardika tõttu tõrjet ning Järva- ja Jõgevamaal on leitud ulatuslikke kapsakoi kahjustusi. Suviodral on üle Eesti tuvastatud jahukastet, võrklaiksust ning Pärnumaal ka ripslasi ja viljakukke, mille tõttu on antud mitu tõrjesoovitust.
Küülikuliha oli veel eelmise sajandi alguses ja sõjaaegadel Soomes ja Eestis tavaline toiduallikas, kuid selle populaarsus langes märgatavalt 1970. aastatel, kui turule tuli odav broileriliha. Tänapäeval on küülikuliha tootmine pigem väikesemahuline nišivaldkond, kuid kasvav huvi tervisliku ning eetilise toidu vastu pakub kasvatajatele uusi võimalusi.
Kesk-Eesti suviodra põldudel on leitud võrklaiksust ja suvinisul jahukastet, mille tõttu on antud tõrjesoovitused. Põlvamaal vajab põlduba šokolaadilaiksuse tõrjet ning Järvamaa suvirapsi põllul on leitud hiilamardikaid ja ulatuslikke kapsakoi kahjustusi.
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 24. nädala siloseire andmetel on esimese niite rohusilo varumine Eestis jõudnud lõpufaasi, kuna juuni alguse soojus ja niiskus on viinud taimiku massi haripunkti, kuid langetanud oluliselt sööda seeduvust.
Väike eelarve ei pea olema pidur, vaid võib sundida ettevõtet tegema teravamaid ja targemaid otsuseid. Just siis tõusevad esile need asjad, millel on päriselt kaal: tugev identiteet, usaldust loov bränd, autentsus, järjepidevus ja oskus märgata võimalusi seal, kus teised näevad takistusi. Sageli ei võida turul see, kellel on rohkem raha, vaid see, kes suudab oma lugu selgemalt ja veenvamalt jutustada.
Siloteo õnnestumine on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel. Praegune seire näitab, et kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud juba alla 15%, seega tuleks koristusega maksimaalselt kiirustada.
Kesk-Eesti suviodra põldudel on leitud võrklaiksust, talinisul jätkuvad jahukaste ning hele- ja pruunlaiksuse leiud ning Tartumaal on kahel talirapsi põllul tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht. Viljandimaal on taliodral ja talitritikal leitud jahukaste tunnuseid ning mitmel taliteravilja põllul on täheldatud liiga kangest paagisegust põhjustatud stressikahjustusi.
Mahetoidu pakkumine haridusasutustes ei ole pelgalt toiduvalik, vaid põhimõtteline väärtusvalik, mis mõjutab otseselt laste tervist ja meie elukeskkonna tulevikku. Kuna lapseorganism on arengufaasis keskkonnamõjudele ja sünteetilistele lisaainetele väga tundlik, aitab mahetoit vähendada kokkupuudet pestitsiidijääkidega.
Kvaliteetse silo tootmine ei ole juhuslik protsess, vaid tugineb hoolikalt planeeritud koristustehnoloogiatele, sobiva niiduaja valikule ning korrektselt seadistatud tehnikale. 2026. aasta mai lõpu seisuga on silo tegemine Eestis täies hoos, kuid piirkondlikud erinevused taimiku arengus ja agrotehniliste võtete valik määravad lõpliku söödaväärtuse.
Lõuna-Eesti talinisu põldudel on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksust, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Tartu- ja Põlvamaal on talirapsi põldudel jätkuvalt tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht ning vajalik on teha tõrje.
