Taliteraviljad õitsevad, sõltuvalt piirkonnast ja põllust esineb talinisu lehtedel jahukastet, nisu-pruunlaiksust ja helelaiksust. Taliodral esineb võrklaiksust ja jahukastet. Suvioder ja suvinisu on kõrsumisfaasides.
Konverentsi alapealkirjaks on “Teaduspõhine toiduohutus” ja sõna saavad eelkõige teadlased, kes annavad ülevaate uuematest teadussaavutustest, mis pikemas perspektiivis tagavad, et tarbijani jõuab puhas, kvaliteetne ja tarbijate ootustele vastav toit.
Kolme Balti riigi pangaliitude ja finantsettevõtete algatusel on välja töötatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite kalkulaator, mis aitab ettevõtetel hinnata oma tegevuse CO2 jalajälge. Vahend on tasuta kättesaadav ettevõtetele, avaliku sektori asutustele, teadusasutustele ja muudele organisatsioonidele.
Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada, kui temperatuur on kõrgem kui 25 kraadi ning ohutusnõudeid peavad järgima nii elukutselised põllumehed kui hobiaednikud. Õitsvate taimede pritsimine on loomulikult keelatud. PTA taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialisti Laine Järsi sõnul on inimeste, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks oluline, et kõik taimekaitsevahendite kasutajad toimiksid vastutustundlikult.
Taliraps on õitsemise lõpetanud, toimub kõtrade ja seemnete kasv ning täitumine. Talioder õitseb, samuti talinisu varasemad sordid õitsemisega alustanud. Hetkel on lehehaiguste tase madal. Soe ja niiske ilm soodustab pähikufusarioosi levikut. Suvinisu- ja oder on terved ja võrsuvad kenasti.
Põllumajandustootjad täidavad paljusid keskkonnanõudeid. Põllumajandus ja elurikkus saavad ühte maastikku üksteist toetavalt kenasti ära mahtuda. Elurikkus on suurem mitmekesisemas maastikus, laiemate põlluservade ning püsirohumaa lisandumisel.
Kevad on traditsiooniliselt peamine metsa istutamise aeg, kindlasti ei tohiks aga jätta unarusse ka aasta-paar tagasi istutatud noori puid. Pärast kevadisi istutustöid ei tohiks mulda pandud taimi unustada: suvel tuleks ette võtta hooldustööd, et tagada puukestele head kasvutingimused, vabastades nad kiirekasvulistest rohttaimedest, mis istikuid lämmatama kipuvad.
Piirkondlike teekaartide eesmärgiks on kohalike sidus- ja huvirühmade huvi alusel määratleda kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest tulenevalt prioriteetsed suunad ja tegevused. Need oleksid aluseks piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvule, uuteks algatusteks ja koostööks ning kohalike bioressursside kestlikumale kasutusele. Tallinna Ülikool koostöös Maaeluministeeriumiga on loonud ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi metoodika.
Siloseire näitab, et käis on parim aeg kõrrelise sileerimiseks. Kasv on kiire, proteiinisisaldus heal tasemel, rohi on kõrge toietväärtusega
Taliraps on õitsemist lõpetamas, peavarrel on 90% õitest puhkenud ja esimesed kõdrad juba moodustunud. Hiilamardikad toituvad õites õietolmust, kuid õnneks see enam rapsile kahju ei tee. Kõrda peitkärsakaid on samuti vähem. Kuuma ja kuiva tõttu on kohati taliteravili juba longus.
