Toit koosneb väga paljudest erinevatest, enamikus kasulikest ja ohututest ainetest. Samas võib toit sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid, mis võivad olla looduslikud, aga võivad ka tekkida toidu valmistamise käigus ohutute ainete omavahelisel reageerimisel või nende lagunemisel.
Esimene Eestis aretatud paljasteraline suviodra sort ’Ilma’ on hea terasaagiga varasepoolne sort, millel on sõkalteraliste sortidega võrreldes suurem proteiinisisaldus ja kõrgem mahumass. Sort sobib kasvatamiseks eeskätt väärtusliku toiduviljana ja sõklaid mitte seedida suutvate mittemäletsejate söödaviljaks.
Põllumajandus muutub Eestis üha nutikamaks. Targad masinad tulevad appi põllutöödel, ent inimese roll ei ole kuhugi ära kadunud ühegi roboti käitamisel. Keegi peab neid hooldama ja tööle rakendama
Autor: Pille Sooväli, vanemteadur, taimekaitse osakonna juhataja, METK Talinisu lõpetab [...]
Toidu ja selle ohutusega seotud tõekspidamisi on palju – alates vanaemade tarkustest kuni internetis levivate nõuanneteni. Maablogis kirjutati levinumatest müütidest ja pooltõdedest, mis toidumaailmas liiguvad.
Väljaandes „Erinevate liblikõieliste haljasväetiskultuuride kasutamisvõimalused tava- ja maheviljeluses“ jagavad teadlased oma mitmeaastaseid uurimistulemusi ja kogemusi liblikõieliste kultuuride kasutamisest haljasväetisena.
Eesti põllumajandustootjad, metsakasvatajad, nõustajad ja teadlased on oodatud kandideerima fookusgruppidesse, mis käsitlevad metsade tervist, lambakasvatust ja energiatootmist põllumajanduses. Kandideerimise tähtaeg on 9. juuli 2025.
Talinisud sõltuvalt sordist kas loomisfaasis või juba õitsevad, just praegu on pähiku fusarioosi tõrjumiseks õige aeg. Teistel taliteraviljadel selleks suveks taimekaitsetööde periood möödas.
Reedel, 13. juunil 2025 anti tunnistused 26 uuele põllu- ja maamajanduse nõustajale, kes lõpetasid edukalt nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi. Programm pakkus osalejatele süvendatud teadmisi nõustamismetoodikast, valdkondlikest eriteemadest ning praktilist kogemust kogenud mentorite juhendamisel. Lisaks korraldati õppereise ning grupikohtumisi, mis aitasid laiendada tööks vajalikku võrgustikku.
Eesti põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN) on kogunud põllumajandusettevõtete majandusandmeid juba 25 aastat. Nende andmete abil saab hinnata eelkõige põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust. Artiklis analüüsitakse põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust läbi nende suutlikkuse toota positiivset ettevõtjatulu.
