2025 | 24. nädal: taimekahjustajate monitooring
Taliodrad ja rukis õitsevad, siin-seal lõpetamas õitsemist. Talinisud loomisfaasis, sõltuvalt sordist ja põllust esineb helelaiksust, nisu-pruunlaiksust, jahukastet.
Taliodrad ja rukis õitsevad, siin-seal lõpetamas õitsemist. Talinisud loomisfaasis, sõltuvalt sordist ja põllust esineb helelaiksust, nisu-pruunlaiksust, jahukastet.
Umbrohtudel on põllumajanduses traditsiooniliselt olnud halb maine, kuid tänapäeva teadusuuringud ja mahepõllumajanduse kogemused näitavad keerukamat pilti. See artikkel põhineb ülevaatlikul videoloengul umbrohtudest, mille peaesineja Richard Gantlett
Taimedele kättesaadava ehk liikuva fosfori sisaldus mullas on tähtis mullaviljakust iseloomustav näitaja. Nii nagu on kogu Eestile omane laiaulatuslik mitmekesisus, nii on ka põllumuldade puhul. Mullad on oma omaduste poolest väga kirjud, mis on tingitud aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist jt. Ka fosforirikkus mullas sõltub aluspõhjast, kus muldkate on kujunenud, kuid mitte ainult.
Taimekasvatuse kõrghooaeg on käes! Taliraps veel õitseb, samal ajal kõdrad kasvavad. Lõuna-Eestis on esimesed taliodra põllud jõudnud õitsemisfaasi ja seal on lehehaiguste tõrjeaeg möödas.
Maaeluvõrgustiku taskuhäälingu „Maaelu jutud“ 39. episoodis on külaliseks Eha Paas, kes jagab oma pikaajalist kogemust kogukondade arendamisel ja maaelu edendamisel. Saates räägitakse tema teekonnast, väärtustest ja tegemistest, mis on aidanud kaasa kogukondade tugevdamisele ja maaelu elujõulisusele.
Varasemalt majandatud, kuid nüüdseks kaitse alla võetud metsade taastamisel võib vaja minna sihitud raiet, et tekitada rohkem surnud puitu ja metsahäile, mis annaks kadunud liikidele võimaluse uuesti löögile pääseda.
Taliraps on õitsemist lõpetamas, peavarrel 90% õitest puhkenud ja esimesed kõdrad kenasti olemas, järelikult õiepungade kasvufaasi aegsed jahedad ilmad hoidsid kahjustajad eemal. Praegu leidus üksikuid hiilamardikaid, kõdra- peitkärsaka arvukus on kõrgem, Lõuna- Eestis monitooritud põldudel suurem.
Taimede vastupanuvõime tugevdamiseks on esmatähtsad sobivad agrotehnilised võtted (maaharimine, viljavaheldus jm). Pidev kahjurite ja haiguste seire annab õigeaegset infot olukorrast põllul.
Teadlased otsivad võimalusi, kuidas kasutada metsataimede kasvatamiseks vähem turvast. Soome teadlaste katse näitas, et kuigi noored puud kasvasid kõige paremini just tavapärasel turbal, näitasid paljulubavaid tulemusi ka alternatiivsed kasvusubstraadid.
Varasemad külma ilma ja pritsimise koosmõju stressist põhjustatud kahjustustest on taimed välja kasvanud ja uued lehed ilusad, terved. Teraviljadel on haigused taimiku alarindes päris alumistel lehtedel, saagile olulised ülemised 2-3 lehte on terved.