Eesti põllumajandusmaast kuulub riigile väike osa – kokku on riigiomandis umbes 119 263 hektarit põllumajandusmaad. Sellest maast on ligikaudu kolm neljandikku Maa- ja Ruumiameti ning üks neljandik RMK valitsemisalas.
Mahepõllumajandusele üleminek on paljude loomakasvatajate jaoks loogiline samm, mis toetab nii keskkonda kui ka loomade heaolu. Järgnev ülevaade põhineb konsulendi Ell Sellise nõuannetel ning selgitab olulisemaid aspekte, mida silmas pidada teekonnal tunnustatud mahetootjaks.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kues sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses maasikas ja vaarikas.
Õppevideo: Lihaveise rümba põhilõiked - jagab praktilisi oskusi, kuidas maksimeerida rümba väärtust ja pakkuda tarbijale parimaid maitseelamusi. Eksperdi juhendamisel läbitakse kogu protsess alates anatoomilisest märkimisest kuni spetsiifiliste jaemüügi ja restorani jaotusteni.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on viies sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viljapuud.
Andmepõhine põllumajandus ei tähenda enam üksikuid katsetusi, vaid järjest enam igapäevast tööriista. Sensorid, droonid ja tehisintellekt ei asenda põllumehe kogemust, vaid pakuvad objektiivset infot paremate otsuste tegemiseks.
Mahepõllumajandus on terviklik süsteem, mis järgib kindlaid põhimõtteid ja nõudeid kogu tarneahela ulatuses – alustades esmatootmisest kuni töötlemise, turustamise ja toitlustamiseni. Mahetöötlemine on selle ahela oluline lüli, mis tagab, et tarbijani jõuab usaldusväärne ja kontrollitud mahetoode.
Pärnumaal asuv Tamme talu ürdiaed on ideaalne näide sellest, kuidas oma unistusi ellu viia. Kõik sai alguse 2001. aastal, kui perenaine Heli Viedehof Räpina Aianduskoolis õppides ühe tillukese basiilikutaime maha pani. Tänaseks on Tamme talu ürdiaias kasvamas üle 500 eriilmelise maitse-, lõhna- ja ravimtaime.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on neljas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses kõrvits ja söögipeet.
Hiljuti ilmunud teadusartikkel pakub uusi teadmisi Eesti kohalike lambatõugude villa omadustest. Uuring annab konkreetse teadusliku aluse, kuidas meie kohalikku villa paremini väärindada ja erinevates tekstiiltoodetes kasutada.
