FADN (Farm Accountancy Data Network) süsteem saanud uue nime – FSDN (Farm Sustainability Data Network) – ning selle fookus laieneb põllumajandusliku kestlikkuse temaatikale. Kuigi nimemuutus tehti juba 2025. aastal, kajastavad 2024. aasta andmed veel peamiselt seniseid näitajaid.
Tartu linn on võtnud eesmärgiks pakkuda koolides ja lasteaedades võimalikult suures mahus mahetoitu, mis on kooskõlas riikliku suunaga. Kuid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nooremteaduri Ave Kutmani töö toob esile dilemmad, mis tekivad mahetoidu osakaalu kasvatamisel, seoses toidu puhtuse, hinna ja keskkonnajäljega.
Agrometsandus on maakorraldussüsteem, mis integreerib metsa ja puud kariloomade või põllukultuuridega, luues mitmekesise korralduse. Üks selle praktikatest on kariloomade pidamine metsas või puudega karjamaadel, mis jäljendab ajaloolisi looduslikke metsaheinamaid (ingl keeles silvopature).
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) korraldatud veebiarutelul „AKIS kavandamine” vaadati tagasi tehtule ja seati fookused 2026. aastaks ning kaugemaks EL-i rahastusperioodiks.
Eesti põllumajandustootjate õppereis ühele maailma suurimale agrotehnikamessile andis väiketootjatele palju rohkem kui lihtsalt ülevaate uusimast tootmistehnikast. Tegemist polnud pelgalt messikülastusega, vaid strateegilise investeeringuga teadmistesse, mis aitab upitada kogu sektorit
2025. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud küsitluse kohaselt megatrendid avaldavad põllumajandussektorile tugevat survet. Põllumaa kasutajatele tuleb pakkuda tuge, mis lubaks agroökoloogilistel võtetel sobituda paremini nende tegelike vajaduste ja töökorraldusega
Kuigi Anni ja Martin alustasid Kasaritsa Aias tegevust alles mõned aastad tagasi, on talul kindel reegel: toota puhtalt ja looduslähedaselt, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. „Me üritame kasvatada nii, nagu meile endale meeldib – looduslähedaselt, ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta,“ räägib Anni.
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
Pärast kahte elu muutvat õnnetust muutsid Marc De Boey ja tema abikaasa raskused võimaluseks – muutsid oma loomafarmi edukaks jäätiseäriks. Lühikeste toidutarneahelate nõustaja juhendamisel ühendasid nad jätkusuutlikkuse, turismi ja kohaliku koostöö, et näidata, kuidas maapiirkondade innovatsioon saab kasvada pelgalt vastupidavusest.
Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“ Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
