Taimekasvataja suurim vara on tema põllumuld. Kui seni on rõhk olnud mullaharimise vähendamisel ja vahekultuuride kasvatamisel, siis järjest enam on tõusnud fookusesse loomade roll mullaseisundi parendamisel. Nii tekkis taimekasvatusettevõtte Mäemõisa OÜ juhil Sander Hiirel idee tuua loomad tagasi oma põldudele.
Põllumehed ei ole ainult toidutootjad – nad on kogukondade tugisammas, keskkonna hoidjad ja maaelu uuendajad. Nende tegelik mõju jääb aga sageli varju. Kuna lõhe linna ja maa vahel süveneb, on põllumajanduse loo rääkimine tähtsam kui kunagi varem. Euroopas on palju põnevaid algatusi, mis toovad esile põllumeeste olulise rolli kestliku tuleviku kujundamisel – alates „farmfluenceritest“, kes kasutavad digikanaleid, kuni kogukondi ja tarbijaid ühendavate ettevõtmisteni.
Katti Muru 2024. aastal avaldatud magistritöö esitab ülevaate lambavillast, selle liigitamisest, kvaliteeti mõjutavatest teguritest ja varasematest villastandarditest Eestis ning võrdleb neid tänapäevaste Põhjamaade ja Suurbritannia standarditega. Kogu materjal rõhutab vajadust parendada lambavilla väärtusahelat ja kvaliteedi hindamise ühtlustamist turuosaliste vahel.
Muld ei kõla alati just kõige põnevama teemana. See on iga päev meie jalge all ja jääb sageli märkamatuks, kuid see on meie suurim rikkus. Kui mulda ei ole või kui see on kurnatud, ei ole meil toitu, puhast vett ega kliimakindlat tulevikku. Muld on elu vaikne alus, seepärast on oht, et võtame seda enesestmõistetavana.
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC) avaldas põhjaliku aruande liha alternatiivide kohta, analüüsides nende tehnoloogilisi, keskkonna- ja tervisemõjusid. Üldiselt näitavad praegused teadmised ja hinnangud, et mõnel liha alternatiivil on tavapärase lihaga võrreldes madalam keskkonnajalajälg. Kuid nende alternatiivide keskkonnamõju varieerub oluliselt sõltuvalt toote tüübist ja töötlemise intensiivsusest.
Lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude teemalise toetuse eesmärk on arendada toidusektori ettevõtjate vahelist koostööd, parandades põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Toetatakse üksnes uusi koostöövorme või olemasolevate koostöövormide uusi tegevusi. Vaata toetuse selgitust videost.
Lüpsilehmade lonkamine on üks piimaveiste levinum terviseprobleem. Sõrahaigused mõjutavad suurel määral looma heaolu, põhjustades valu ja ebamugavustunnet. Valu tõttu muutub looma käitumine, ta liigub ja sööb vähem, mille tulemusel väheneb piimatoodang ja produktiivsus.
Pärast 30 aastat intensiivset taimekasvatust on Aru PM OÜ suunanud oma tähelepanu taastavale põllumajandusele. Aastatepikkune pinnapealne harimine lõi mulda tihendatud kihi, mis takistas juurtel sügavamale kasvamast.
Hiljutised Euroopa-ülesed uuringud on näidanud, et elurikkuse hoidmise otsused sõltuvad talunike sügavalt isiklikest väärtushinnangutest, tajutud kuludest ja sotsiaalsetest teguritest. Analüüs näitas, et üks ja sama toetusmeede võib üht talunikku motiveerida, kuid teist hoopis heidutada, kuna tajutavad takistused on hooldajate lõikes erinevad.
Sügisene umbrohutõrje on taliteraviljade kasvatamisel kriitilise tähtsusega töö. Käesolevas ülevaates keskendutakse esmalt mullatoimelistele ehk läbi mulla toimivatele lahendustele, mis annavad parima tulemuse väga hästi ettevalmistatud mullapinnal, tavaliselt künnipõhise harimise korral.
