Portugalis toimunud nõustamiskonverents ESEE 2025 tõi kokku teadlased ja praktikud üle maailma, et arutada põllumajanduse kaasavat kujundamist kiirelt muutuvas maailmas. Sündmuse üks teema käsitles Sloveenia uuringut nõustajate väärtushinnangutest, kuidas kuvand „heast põllumehest“ mõjutab elurikkust toetavate praktikate edendamist.
Taimekaitsetööd on põllumajanduses üks vastutusrikkamaid valdkondi, kus eksimustel võib olla vahetu mõju nii keskkonnale kui ka töötaja tervisele. Isikukaitsevahendite (IKV) nõuetekohane kasutamine ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid esmane meede, et vältida kemikaalide sattumist organismi.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on avaldanud 2025. aasta seirearuanded, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti turul liikuva toidu puhtusest ja nõuetekohasusest. Aruanded kinnitavad, et tarbijad võivad end turvaliselt tunda, kuna kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ja rikkumisi esineb harva.
Ringmajandus ei ole pelk teoreetiline kontseptsioon, vaid strateegiline vajadus ressursside täielikuks ärakasutamiseks ja majandusliku kindluse tagamiseks. Rahvusvahelisel IFSA 2024 konverentsil esitletud uurimus ja selle aluseks olev CIRCLE projekt analüüsisid ringmajanduse algatusi Eestis, Lätis, Leedus ja Norras.
Mesindus on kas harrastus ja elatusallikas, kuid sellega kaasnevad terviseriskid, mida iga mesinik peab tundma. Mesilasmürk võib inimesele kujuneda tõsiseks ja mõnel juhul isegi surmavaks ohuks. Kõige sagedamini tekib eluohtlik seisund siis, kui organism reageerib mesilasmürgile tugeva allergilise reaktsiooniga ehk anafülaksiaga. Käesolev artikkel on koostatud 14. mai 2026 veebikoolituse põhjal, kus lektorina astus üles Daniil Brant.
Martin Raudsepa juhitav Raudsepa Lihaveis OÜ on silmapaistev näide sellest, kuidas noortaluniku entusiasm ja kaasaegne juhtimisloogika suudavad vanale talukohale uue elu puhuda. 2025. aasta parima talu konkursil lihaveisekasvatuse eripreemia pälvinud ettevõte näitab, et edu aluseks on julgus alustada, oskus riske hajutada ja tahe asju korrektselt teha.
Soome asjatundjate koostatud materjal on eeskujuks ka Eesti põllumajandustootjatele, kuna prognooside kohaselt sarnaneb Põhjamaade kliima aastaks 2050 praegusele Lõuna-Rootsi kliimale. See tähendab kuumalainete kahekordistumist, suviseid temperatuure vahemikus 34–38 °C ning talve lühenemist enam kui kuu võrra. Sellised muutused toovad endaga kaasa märkimisväärse maastikupõlengute ja tormikahjustuste riski kasvu.
Põlva- ja Tartumaal on põldoal leitud šokolaadilaiksuse tunnuseid ning antud soovitus valmistuda tõrjeks. Suviodral on üle Eesti tuvastatud jahukastet, võrklaiksust ja pruunlaiksust, Läänemaa suvirapsil ebajahukastet ning Põlva- ja Tartumaa kaerapõldudel pruunlaiksust.
Tarbijate huvi toidu koostise ja toitumisalase teabe vastu on aasta-aastalt kasvanud. Vaatame lähemalt, mida tähendavad märgised „kõlblik kuni“ ja „parim enne“, millele pöörata tähelepanu koostisosade loetelus ning mida kujutavad endast E-ained.
Toidupakenditest rääkides keskendutakse tihti sellele, kui palju tekib pakendijäätmeid. Harvem aga sellele, miks pakendit üldse vaja on. Pakend kaitseb toodet transportimisel, aitab vältida toidu saastumist, aeglustab riknemist ning aitab säilitada maitset, lõhna ja värvi. Lisaks antakse pakendi teavet tarbijale toote kohta.
