Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on neljas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses kõrvits ja söögipeet.
Hiljuti ilmunud teadusartikkel pakub uusi teadmisi Eesti kohalike lambatõugude villa omadustest. Uuring annab konkreetse teadusliku aluse, kuidas meie kohalikku villa paremini väärindada ja erinevates tekstiiltoodetes kasutada.
Euroopa Liidus on viimase nelja aastaga turult kadunud 95 taimekaitse toimeainet, kuid bioloogilised lahendused ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad, vaid nõuavad täiesti uut lähenemist. Maaülikooli rakendusuuring paljastab, et Eesti põllumeestel on hetkel kasutada vaid kümnendik EL-is lubatud biotõrjevahenditest, mis seab ohtu nii saagikuse kui ka toidujulgeoleku.
Põllumajandusmaailmas ei ole kõige olulisem tööriist alati traktor – mõnikord on selleks hoopis tugev koostöövõrgustik. Alates 2021. aastast on ainulaadne ühine algatus „Network to Innovate“ sidunud praktikat ja teadust Põhja- ja Baltimaade piirkonnas
Liisa Kübarsepp uuris oma doktoritöös õhulõhede kineetikat ehk seda, kui kiiresti suudavad taimed oma "suid" avada ja sulgeda vastusena valgusele, õhuniiskusele ja süsihappegaasile. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet uute, vastupidavamate sortide aretamiseks, mis suudavad heitlikes oludes säästa vett ilma saagikuses kaotamata.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kolmas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses porgand ja kaalikas.
Veebruaris 2026 Olustvere mõisas toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kuidas hoiab?“ otsiti vastuseid küsimusele, kuidas tagada sektori jätkusuutlikkus ja järelkasv. Konverentsi arutelul avasid Janel Jan-Marcus Lohvart ja Robin Randaru ausalt põllumajandussektori väljakutseid noorte vaatepunktist.
Lihtne, kuid sügav põhimõte: inimeste, loomade ja meid ümbritseva keskkonna tervis on omavahel tihedalt põimunud. Selle seose üks oluline osa on antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime harjuda ravimitega, mis peaksid neid alla suruma.
Taskuhäälingu „Maaelu jutud“ veebruarikuu episoodis on külas Jõgevamaa toiduvaldkonna süda ja hing Ülle Jukk. Vestluses avatakse Ülle teekonda kunstiajaloolasest toiduajaloolaseks, piilutakse Jõgevamaa põnevasse toidupärandisse ning räägitakse suurtest plaanidest seoses 2026. aastaga, mil Jõgevamaa kannab Eesti toidupiirkonna tiitlit.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on teine sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses tomat ja kurk.
