Eesti Maaülikooli teadlased on koostanud ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Käesolev artikkel on esimene sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sibul ja küüslauk.
BASF Agricultural Solutions teabeseminaril „Kaalutletud lahendus“ rõhutati, et kunagisest primitiivsest baasvaldkonnast on saanud kõrgtehnoloogiline ja teaduspõhine majandusharu, mis peab suutma kohaneda äärmusliku volatiilsusega nii kliimas kui ka maailmapoliitikas.
Viimastel aastatel on põllumajanduses üha sagedamini juttu süsinikust, kliimamõjust ja süsinikukrediitidest. Paljude tootjate jaoks tekitab see õigustatud küsimusi: Mis asi süsinikukrediit üldse on? Kas see on järjekordne skeem või midagi, mis võib ka päriselt kasu tuua? Lühike vastus on: süsinikukrediidid on viis, kuidas põllumajanduses tehtavaid keskkonnasõbralikke muudatusi saab mõõta, tõestada ja rahaliselt väärtustada. Pikem vastus vajab aga natuke lahtiseletamist.
FSDN andmetel koostatud piimatootmise tootmistüübi faktileht põhineb 97 majapidamise andmetel, mis on laiendatud tootmistüübi üldkogumi majapidamistele. Faktileht annab ülevaate piimatootjate maakasutusest, tööjõust, tootmisest, kuludest, tootmise omahinnast, toetustest, varadest ja jätkusuutlikkusest.
Noorveiste kasvatamises tehtud vead maksavad piimatootjale suure osa karja tulevikust. Kui mullikad seemendatakse ja nad poegivad enne füsioloogilise küpsuse saavutamist, jääb nende piimatoodang püsivalt madalamaks ning soovitud taset ei ole hiljem võimalik saavutada. Seda nähtust tuntakse erialakirjanduses kui „Peter Paani probleemi“ – loomad jõuavad lüpsikarja, kuid ei kasva kunagi täiskasvanud lüpsilehma tootmistasemeni.
Piimavasikate kasvatamise peamine eesmärk on tagada looma tervis ja maksimaalne tootmispotentsiaal, lähtudes põhimõttest, et tänane vasikas on meie homne lehm. Eduka kasvatuse alustalaks on looma kiirem kasv, pikaajaline kestlikkus ja hea tervis, mis kokkuvõttes tagavad piimatootmise majandusliku kasumlikkuse.
Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” kogunesid lambakasvatajad, villatöötlejad, käsitöölised ja teised väärtusahela osalised, et arutada, kuidas muuta lambavill Eestis kulust reaalseks tuluallikaks. Ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele sorteerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.
Kevadise väetamise alguseni on jäänud mõned kuud. Suurim praktiline võit tuleb enamasti sellest, et lämmastikku antakse õigel ajal ja õiges vormis, arvestades erinevaid olulisi tegureid. METKi eksperdid annavad nõu, kuidas väetamisel efektiivsem olla.
2025. aasta lõpus valminud AKIS seireraport annab ülevaate põllumajandust ja toidutootmist mõjutavatest globaalsetest ja kohalikest arengutest ning otsib vastuseid küsimusele, millised trendid kujundavad toidutootmise tulevikku.
Läänemere saagikalad – kilu ja räim – on meie mere ökosüsteemi vundament, mis ühendab planktoni suurte röövloomadega ning on kriitilise tähtsusega nii keskkonna kui ka kalandussektori tervisele. Paraku on Rootsi FishSec värske raporti kohaselt saagikalade varud pikaajalise surve tulemusel murettekitavalt nõrgenenud.
