"Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" ja "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014"

TAIMEKASVATUS (sealhulgas aiandus)

2005. aastal lõppenud projektid

Uute mullaanalüüside meetodite katsetamine ja evitamine ning erinevate mikroelementide määramiseks sobilike ekstraheerimislahuste kasutusvõimaluste uuringud
Projekti juht: Valli Loide
Projekti kestus: 2001-2005
Eesmärk oli viia kogu väetistarbe määramine (makro- ja mikroelemendid) Eestis kaasaegsele tehnoloogiale (mõõteriistad, väljatõmbelahused) ja sealhulgas vähendada väljatõmbelahuste arvu.

Kiirgus- ja süsihappegaasirežiimi uurimine aastaringses katmiklillekasvatuses
Projekti juht: Ao Pae
Projekti kestus: 2003-2005
Eesmärk oli selgitada välja Eesti tootmistingimustele sobiv ajatuslillede sortiment, eelkõige otsitakse võimalusi  lisavalgustuse efektiivsuse tõstmiseks katmikalal.

2006. aastal lõppenud projektid

Erinevate mullaharimise ja külvitehnoloogiate mõju uuring tera- ja kaunviljade saagikusele viljavahelduslikus ja monokultuurses külvikorras  
Projekti juht: Peeter Viil
Projekti kestus: 2002-2006
Eesmärk oli uurida erineva põhimullaharimise mõju mulla seisundile (lasuvustihedus, kõvadus, veeläbilaskvus, vihmausside arvukus, toitainete jaotumus), umbrohtumisele, mootorikütuse kulule, põllukultuuride saagile, põllukultuuride saagi kvaliteedile ja masinatöö maksumusele ning selgitada välja erinevate külvitehnoloogiate ja pindmise mullaharimise agregaatide mõju teraviljade saagile.

Põllukultuuride ja heintaimede viljelustehnoloogiate ja vastavate viljelusmasinate Eesti oludele sobivuse uurimine ja nende arvuliste vajaduste selgitamine nii tootmisüksuse kui Eesti seisukohalt tervikuna
Projekti juht: Arvi Kallas
Projekti kestus: 2002-2006
Eesmärgid olid:

• selgitada uute traktorite, mullaharimisriistade, külvikute, istutusmasinate, väetiselaoturite, taimekaitsepritside, koristusmasinate, koristusjärgse töötlemise ja säilitamise masinate tootlikkused, kütuse- ja korrashoiukulud ning mitmesugused töökvaliteedinäitajad;
• selgitada loetletud masinate ja seadmete kütuse-, masina- ja inimtöökulud erineva suurusega tootmisüksustes ja erinevate töömahtude korral;
• töötada välja ja täiustada põllundusmasinate valiku alused erineva suuruse ja tootmissuunaga põllumajandusettevõtetele;
• prognoosida loetletud masinate ja seadmete arvuline vajadus ja nii erineva suurusega tootmisüksustes kui vabariigis tervikuna.

Põllukultuuride tootmise tasuvuse selgitamine sõltuvalt sisendite hindadest, tootmistehnoloogiatest, tootmisüksuste suurusest ja kokkuostuhindadest
Projekti juht: Valdek Loko
Projekti kestus: 2002-2006
Eesmärk oli selgitada põllukultuuride tootmise tasuvust sõltuvalt sisendite hindadest, tootmistehnoloogiatest, tootmisüksuse suurusest ja toodangu hindadest, samuti uurida ja selgitada seoses Eesti EL-iga liitumisega kaasnevaid probleeme.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride satelliitnavigatsioonipõhise täppisviljelustehnoloogia kasutusvõimaluste uuring Eesti oludes
Projekti juht: Kalvi Tamm
Projekti kestus: 2002-2006
Eesmärgid:
· maailmas täppisviljelustehnoloogia alal siiani tehtu üldistamine ja tutvustamine Eesti põllumajandustootjale;
· selgitada välja vajalikud eeldused, sobivad masinad ja seadmed, sobivad infotöötluse riist- ja tarkvarad ning piisav majanduslik efektiivsus täppisviljelustehnoloogia rakendamiseks.

Põllumajandustehnika katselabori akrediteerimine põllumajandusmasinate ja -tehnoloogiate katsetamise ning testimise võimaluste väljaarendamise teel
Projekti juht: Jaanus Siim
Projekti kestus: 2002-2006
Eesmärgid:
· Katselabori arendamise teel akrediteeritud laboriks tõsta nii põllumajanduse mehhanisee-rimise kui taimekasvatusalaste uurimis-arendustööde taset ja tulemuslikkust, et paremini rahuldada põllumajandustootjate vajadusi. Töö hõlmab uue mõõteparatuuri valikut, soetamist ja kasutuselevõttu, mõõteaparatuuri korrashoidu, katse- ja kasutusjuhendite koostamist, kvaliteedikäsiraamatu täiendamist ja personali koolitust.
· Katsetada uusi põllundusmasinaid ja -tehnoloogiaid ning selgitada nende sobivust Eesti tootmistingimustele.
· Analüüsida masinatööde maksumusi põllutöödel, võrrelda erinevaid tehnoloogilisi va-riante, prognoosida investeeringute ja masinate arvulisi vajadusi.
· Korraldada taimekaitsepritside tehnilist kontrolli, tõsta selle taset ja suurendada mahtu.
· Korraldada Euroopa Ühenduse traktoridirektiivide tõlkimist ja korrigeerida neid terminoloogiliselt.
· Koostada ja täiendada põllumajandustehnika alaseid andmebaase.
· Koostada ja anda välja ülevaateid ning infomaterjale põllumajandustehnika arengu ja uusimate saavutuste kohta mujal maailmas.

2007. aastal lõppenud projektid

Ristõieliste õlikultuuride kahjustajaid pärssivate ja kasureid soodustavate ökoloogilis-ökonoomsete kasvatustehnoloogiate kompleksne arendamine
Projekti juht: Marika Mänd
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida kasvatustehnoloogia, mis vähendaks ristõieliste kultuuride kahjustajate arvukust, soodustaks taimekahjurite looduslike vaenlaste esinemist ja sellega kahandaks keemilise tõrje vajadust, mis omakorda vähendaks nii tootja kulutusi kui ka tõrje negatiivset mõju keskkonnale.

Sibulköögiviljade agrotehnika täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil
Projekti juht: Priit Põldma
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli projekti raames läbiviidud katsete tulemuste põhjal välja selgitada söögisibula, šalottsibula, porrulaugu ja küüslaugu kasvatustehnoloogiad, mis võimaldavad kasvatada kvaliteetset toodangut toiduainetööstusele tooraineks ning värskeks tarbimiseks.

Umbrohtude tõrje rakendusuuringud köögiviljanduses taimekaitse meetmete efektiivsuse ning keskkonna säästlikkuse tõstmiseks
Projekti juht: Ülle Lauk
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida herbitsiidide optimaalsed kulunormid, sobivaimad paagisegud ja kasutusajad ning hinnata nende mõju umbrohtudele, peedi ja kapsa saagile ja selle kvaliteedile.

Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali tervendamisel ja paljundamisel
Projekti juht: Katrin Kotkas
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli täiustada kartuli sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali haigustest tervendamise tehnoloogiat viiruste elimineerimise efektiivsuse suurendamise läbi. Kartuli seemnekasvatusele parimate majanduslike omaduste ja haiguskindlusega meristeemkloonide selekteerimine põldkatsetes. Välja selgitada kuidas sõltub kartuli meristeemtaimede saak ja mugulate fraktsioonilisus taimede paljundusmeetodist, lehepinna indeksist (LPI) ja kasvuperioodi pikkusest. Aiakultuuride tervendamise majanduslikult efektiivsete biotehnoloogia meetodite välja töötamine taimede paljunduskoefitsiendi, saagikuse ja toodangu kvaliteedi tõstmiseks.

Puuviljade ja marjade viljelemise tehnoloogiate täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil
Projekti juht: Kadri Karp
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada:
· kaltsiumpreparaatide mõju õunte säilivusele, nõrgakasvuliste kloonaluste mõju õunapuude kasvule, saagile ja saagi kvaliteedile;
· uute leheväetiste Eestis kasutamise efektiivsust ja nende mõju maasikate biokeemilisele koostisele;
· ahtalehise mustika seemikute kvaliteeti ja selleks uuriti fenotüübi mõju taimede saagile ja saagi kvaliteedile.
· astelpaju katses sordiomaduste ja korjeaja mõju saagi biokeemilisele koostisele.

Molekulaarsete ja koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses ja taimse materjali analüüsis
Projekti juht: Erkki Truve, Kadri Järve
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli rakendada Eestis kaasaegsel tasemel meetodid taimse materjali geneetiliseks  analüüsiks.

Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärk oli Eesti-Taani koostööprojekti Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002) raames loodud internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide haiguskindluse kohta. Samuti pestitsiidide optimaalsete normide ja kasutusaegade kasutamise  selgitamine ja propageerimine põllumeestele. Projekt taotleti eelnevalt finantseeritud projekti Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine (2003-2007) täiendavaks finantseerimiseks ning on sellega väga tihedalt seotud.

Internetipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi (I-Taimekaitse) arendamine ja rakendamine Eestis
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2006-2007
Eesmärk oli Eesti-Taani koostööprojekti Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002) raames loodud internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide haiguskindluse kohta. Samuti pestitsiidide optimaalsete normide ja kasutusaegade kasutamise  selgitamine ja propageerimine põllumeestele. Projekt taotleti eelnevalt finantseeritud projekti Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine (2003-2007) täiendavaks finantseerimiseks ning on sellega väga tihedalt seotud.

Veebipõhise taimekaitse nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine
Projekti juht: Veiko Kastanje
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti Maaviljeluse Instituudi, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi, Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse ja Eesti Maaülikooli poolt põldkatsetes kogutud andmete ning eelnevate projektide raames rahvusvahelises koostöös loodud tarkvaralahenduste põhjal toimiva internetipõhise taimekaitsealase nõuandesüsteemi arendamine, katsetamine ja rakendamine Eestis, millise koosseisu kuuluksid moodulid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks.
Eesti Maaviljeluse Instituudi ülesanded projekti raames: Projekti serverite haldamine, I-Taimekaitse veebipõhise arvutinõuandesüsteemi toimimise ja sellele ligipääsu tagamine ning süsteemi tarkvaraliste rakenduste, kasutajaliideste ning andmebaaside haldamine, täiendamine ja täiustamine vastavalt projekti juhtkomitee ning töökoosolekute otsustele ja suunistele; I-Taimekaitse põldkatsete läbiviimine ning tutvustamine (2003.-2004. a).

Heintaimede sordiaretus ja säilitusaretus, sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alased uuringud
Projekti juht: Ants Bender
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aretada saagikaid, parema saagi kvaliteediga, hea talve- ja haiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstarbega heintaimesorte.

Kartuli sordiaretus ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Aide Tsahkna
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli kartuli sordiaretuses Eesti oludele sobivate keskvalmivate ja hilisepoolsete, ohtlikematele taimehaigustele ja -kahjuritele vastupidavate toidu- ja tööstuskartulisortide aretamine. Kartuli säilitusaretust tehti Eesti Sordilehele kantud Jõgeva kartulisortidega. Säilitusaretus toimus kloonmeetodil meristeemsest algmaterjalist, tagamaks nende sordiomaste tunnuste säilimise ja sordiehtsuse. Tilk-aglutinatiiv- ja ELISA-testi meetoditel põhineva viiruskontrolli rakendamine seemnekasvatuse algfaasis. Kartuli sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alaste rakendusuuringute raames viidi läbi paralleelseid põhivõrdluskatseid Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsejaamas, et välja selgitada uute aretatavate sortide agrotehnikat ja reageerimist erinevatele klimaatilis-mullastikulistele tingimustele. Seemnekasvatuse  alaselt uuriti meristeemtaimede I põlvkonda koos selle muguljärglaskonnaga.

Köögiviljade sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Maia Raudseping
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aidata kaasa majanduslikult tasuvate köögiviljade keskkonna- ja ressursisäästlikumale tootmisele ja elanikkonna paremale varustamisele kvaliteetsema, ohutuma, tervislikuma ja mitmekesisema toiduga  uute varajaste, saagikate, haiguskindlate ja Eesti kliimatingimustesse sobivate  köögiviljasortide aretamise ja olemasolevate köögiviljasortide säilitusaretuse, algseemnekasvatuse ning sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alaste  rakendusuuringute kaudu.

Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine
Projekti juht: Laine Keppart
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli:
· jätkata meteoroloogilist ja agrometeoroloogilist seiret põllumajanduse katsepunktides, teadusinstituutides ja muudes asutustes, koondada ja süstematiseerida andmestik ning pikendada seniseid vaatlusridasid;
· anda objektiivne hinnang jooksva aasta ja pikema ajaperioodi ilmale taimekasvatuse seisukohalt nii Jõgeval kui kogu vabariigis;
· varustada Põllumajandusministeeriumi, riikliku arengukava seirekomisjoni, Looduskahjude hindamise komisjoni, põllumajanduse uurimise instituute, nõustajaid, omavalitsusi, põllumehi ja teisi soovijaid vajaliku infoga;
· levitada agrometeoroloogilist teavet, sh ka seniste kogunenud andmete põhjal koostatud agrometeoroloogilisi prognoose.

Koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärgid olid  teraviljade sordiaretust kiirendava topelthaploidide meetodi rakendamiseks vajaliku laboratooriumi sisustamine ja käikurakendamine. Jõgeva teraviljasortidele (suvi- ja talinisu, oder) ning kohalikele laboritingimustele  sobivate taimede ettekasvatusrežiimide ja koekultuurirežiimide väljatöötamine. Taimsete koekultuurimeetodite edukus on väga tugevasti mõjutatav kasutatavatest genotüüpidest ning laboratooriumi tingimustest. Seetõttu ei saa kasutada universaalseid metoodikaid, vaid igale laboratooriumile tuleb kohandada oma unikaalsed meetodid

Väetussüsteemide aluste täiustamine lähtuvalt õigusaktidest ja Hea põllumajandustava nõuetest
Projekti juht: Erkki-Gennadi Hannolainen
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aruandeperioodil väetussüsteemi aluste täiustamiseks vajaliku informatsiooni kogumine pikaajaliste põldkatsete (Kuusiku, Olustvere, Mooste) baasil, põllumuldade väävli ja seleeniga varustatuse-, laktaatlahustuva fosfori ja kaaliumi dünaamika selgitamine, väetiste efektiivsuse hindamine, taimetoitainete leostumise selgitamine põldlüsimeetrite- ja dreenivee kogumise ja keemilise analüüsi alusel. Koguda agrokeskkonnas toimuvate mulla elektrofiiüsikaliste omaduste muutuste iseloomustamiseks vajaliku informatsiooni vegetatsiooni perioodil Linnamäel tava- ja mahetootmise tingimustes ning Sakus Üksnurme katsealal.

Tera- ja kaunviljade saagis proteiinikoguste suurendamise võimaluste selgitamine, rapsi agrotehnoloogiate täiustamine
Projekti juht: Ene Ilumäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli uurida:
· segukülvide optimaalset tihedust ja kultuuride vastastikust mõju;
· kultuuride saagikust segu- ja puhaskülvides;
· hernesortide seisukindlust puhas- ja segukülvides;
· proteiinitoodangu suurendamise võimalusi;
· herne järelmõju külvikorras järgnevatele teistele kultuuridele;
· uute õlikultuuride (õlituder, valge sinep) kasvatamist segus hernega;
· rapsi madalate saakide põhjuseid ja saakide suurendamise võimalusi;
· rapsi optimaalset osatähtsust külvikorras- nii rapsi tootmise kui ka viljavahelduse korrastamise seisukohast;
· rapsi väävlitarbe katmise võimalusi;
·  rapsi kasvutihedust;
· rapsi lamandumise vähendamist ja selle vältimise võimalusi.

Põllukultuuride osa uurimine mullaviljakuse säilitamisel ökoloogilise tootmise tingimustes
Projekti juht: Ene Ilumäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli välja töötada optimeeritud külvikord ökoloogilise tootmise jaoks, selgitada mullaviljakuse säilitamise võimalusi kogu külvikorra tsükli jooksul, põllukultuuride normaalse saagitaseme tagamise ja ökoloogiliselt puhta ja kvaliteetse toodangu kasvatamise võimalusi ning täiendavaid andmeid ökoloogilises tootmises kasutatavate agrotehnoloogiliste võtete kohta.

Täiendavate agrotehniliste võtete abil põllukultuuride kasvu- ja toitumistingimuste parandamise ning kasvatamise tasuvuse suurendamise uurimine
Projekti juht: Malle Järvan
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:
· selgitada lupjamise aegade mõju suvinisu saagikusele;
· välja selgitada taimekaitsetöödega ühitatud lehekaudse N-väetamise efektiivsus ja lämmastiku optimaalne norm;
· uurida, kas teatud toiteelementide (magneesiumi, vase, väävli) vaegus mullas on teraviljade saagikust limiteeriv ja saagi kvaliteeti mõjutav faktor;
· selgitada, kas kasvuaegse pealtväetamise ja lehekaudse väetamisega on võimalik parandada teraviljade toitumistingimusi ning suurendada kasvatamise tasuvust;
· selgitada magneesiumsulfaadiga (Bittersalz) väetamise mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
· võrrelda erinevaid lisandeid sisaldavate lämmastikväetiste mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
· selgitada talinisu väävlipuuduse katmise võimalusi ja efektiivsust a) väetamisel tahkete NS-väetistega b) lehekaudsel väetamisel NS-vedelväetistega  c) pritsimisel väävlit sisaldava taimekaitsepreparaadiga;
· selgitada Suplo Mikro teraviljaväetise efektiivsust;
· uurida erinevate külvisenormide mõju talinisul;
· uurida, kuidas eelnimetatud agrotehnilised võtted mõjutavad teraviljade kvaliteedinäitajaid.

Kartuli kaubalisust, toiteväärtust ning tarbimisperioodi pikkust suurendavate agrotehniliste võtete uurimine
Projekti juht: Luule Tartlan
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada agrotehniliste võtete mõju kartuli saagikusele, kaubalisusele ja toiteväärtusele ning kartuli kvaliteedi muutumist säilitamisel.

Integreeritud taimekaitsesüsteemi täiustamine põllukultuuride ja heintaimede kasvatamisel arvestades keskkonnakaitse nõudeid ning majanduslikke aspekte
Projekti juht: Sulev Uusna
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti olulisemate põllukultuuride (teravili, kartul, heintaimed, raps, rüps) integreeritud taimekaitsesüsteemi (oskuslikult seostatud erinevate meetmete - agrotehniliste, keemiliste jm- kasutamine) täiustamine taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjel, tagamaks seejuures inimeste tervise ja keskkonna ohutus.

Suurema toiteväärtusega söödakultuuride ja -sortide kasvatamisvõimaluste uurimine
Projekti juht: Uno Tamm
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:
· rohusööda ainevahetuslikku energiasisaldust mõjutavate tegurite määramine  erinevatel heintaimede liikidel ja sortidel;
· liblikõieliste ja kõrreliste segukülvide kasvatamisel saadud rohusöötade hindamine keemilise koostise ja toiteväärtuse alusel;
· erineva koosseisuga ja toiteväärtusega rohusöötade efektiivsuse määramine.

Söödatootmise tehnoloogiate uurimine, sileerimiskatsed
Projekti juht: Paul Lättemäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli uurida:
1) uurida söödatootmise tehnoloogiate ja säilitusviiside mõju sööda kvaliteedile;
2) selgitada küsimusi, mis tekivad suurema toiteväärtusega söödakultuuride säilitamisel;
3) mitmesuguste silokindlustuslisandite mõju uurimine silo kvaliteedile, toiteainete kadudele ja aeroobsele stabiilsusele;
4) erineva botaanilise koosseisuga silomaterjali mõju käärimise kvaliteedile.

Ida-kitseherne ja valge mesika säilitusaretus
Projekti juht: Heli Meripõld
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli ida-kitseherne sordi `Gale` ja valge mesika `Kuusiku 1` säilitusaretus ja sordikirjelduses esitatud omaduste ning tunnuste püsimise tagamine ja tootjate seemnega kindlustamine.

Maaviljeluse ja põllumajanduse mehhaniseerimise alaste uute teadmiste avaldamine I ja II
Projekti juht: Erkki-Gennadi Hannolainen
Projekti kestus: 2002-2007
Eesmärk oli instituudis läbiviidavate teadus- arendustööde baasil uute põllumajandusalaste teadmiste levitamine trükiste (raamatud, brozüürid, artiklid, infolehed) näol ja Eesti Maaviljeluse Instituudi veebilehel, seminaride ja konverentside ning õppe- ja teabepäevade korraldamine; ettekannetega esinemine teabepäevadel, seminaridel ja konverentsidel, loengutega esinemine, konsultatsioonide andmine põllumajandustöötajatele, nõustajatele, põllumajandusmasina firmadele jne.

Liblikõieliste heintaimede (lutsern, ristik, ida-kitsehernes, mesikas) seemnete tootmiseks vajaliku agrotehnoloogia täiustamine
Projekti juht: Heli Meripõld
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli erinevate agrotehniliste faktorite mõju uurimine Eestis aretatud liblikõieliste heinte seemnesaagile ja selle kvaliteedile - erinevad külvisenormid, optimaalsed ning sobivad herbitsiidide segud, boorväetise ja desikandi kasutamine ning kahjurite tõrje.

2008. aastal lõppenud projektid

Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõju põllukultuuridele ning
keskkonnale pikaajalises põldkatses intensiiv-, tava- ja maheviljeluse võrdluses
Projekti juht: Alar Astover
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli selgitada orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju mulla omadustele ja põllukultuuride saagile pidades silmas erinevaid viljelusvorme. Kolmeväljaline külvikorrakatse (kartul-suvinisu-oder) rajati 1989. aastal Taru lähedal Eerikal näivleetunud (kahkjale) mullale, mille tähtsus haritava maa fondis on väga suur ning seda eriti Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel. Käesoleva projekti raames (2006-2008) võeti katses üheks suunaks ka maheviljelusega (ilma sünteetiliste mineraalväetisteta ja keemiliste taimekaitsevahenditeta) kaasnevate probleemide uurimine võrrelduna tava- ja intensiivmaaviljelusega. Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid: 1) orgaaniliste väetisteta, 2) tahe veisesõnnik ja 3) alternatiivsed orgaanilised väetised (mahevariant, kus alates 2005. a. ei kasutatud mineraalväetisi ega keemilist taimekaitset). Esimeses ja teises orgaaniliste väetiste variandis oli katsefaktoriks mineraalne lämmastikväetis normidega 0, 40, 80, 120 ja 160 kg N/ha. Alternatiivsete orgaaniliste väetiste variandis katsetatati Eestis uudsena mitmeid alternatiivseid väetusained (lihakondijahu, sealägast biogaasi tootmisel tekkinud tahe separaat, haava puitmassi tootmisjäägid).

Marjakultuuride sordiaretus ja vaarika ning musta sõstra agrotehnika uuring
Projekti juht: Asta-Virve Libek
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli saada Eesti tingimustele sobivaid talvekindlaid, haigustele ja kahjuritele vastupidavaid, mehhaniseeritud koristuseks ja turu nõuetele sobivaid musta sõstra ja vaarikasorte. Selgitada vaarika varte tiheduse mõju nende kasvu intensiivsusele ja kahjustajate levikule.

Puuviljakultuuride sordiaretus - kärntõvekindlate õunasortide aretus
Projekti juht: Toivo Univer
Projekti kestus: 2004-2008
Eesmärk oli aretada Eesti uued õunasordid, mis oleksid meie kliimatingimustes vastupidavad, genoomis kärntõveresistentsust kindlustava Va, Vm või Vf geeni sisaldavad ja turul konkurentsivõimelised.

Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täiustamine ning võrdlev uurimine tava- ja maheviljeluses
Projekti juht: Kersti Kahu
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli uute looduslike ja keemiliste tõrjepreparaatide kasutamine marja- ja puuviljakultuuride taimekaitses ning marja- ja puuviljakultuuride mahe- ja tavaviljeluse võrdlemine ning sealjuures ilmnevate probleemide väljaselgitamine.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning nendega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Ilmar Tamm
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli parema terasaagi, seisu- ja haiguskindluse ning tera kvaliteediga Eesti kasvutingimustes hästi kohastunud sortide aretamine.

Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile ning tulususele
Projekti juht: Are Selge
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli kindlaks teha, millised kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige efektiivsema tulemuse.

LOOMAKASVATUS (sealhulgas vesiviljelus)

2005. aastal lõppenud projektid

Eesti veisetõugude toodanguvõime ja tervisliku seisundi väljaselgitamine kõrge söötmistaseme korral
Projekti juht: Olav Kärt
Projekti kestus: 2003-2005
Eesmärk oli lisaks Eesti veisetõgude maksimaalse piimajõdluse väljaselgitamisele ka uurida erinevate veisetõgude söödakasutuse efektiivsust, piima koostist ja kvaliteeti, lüpsilehmade sigivust ja tervist ning piimatootmise tasuvust.

2007. aastal lõppenud projektid

Toorpiima laapumisomaduste parandamine ja somaatiliste rakkude arvu vähendamine
Lisa 1
Lisa 2
Projekti juht: Merike Henno
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada, millised on peamised piima laapumisomadusi mõjutavad faktorid ja milliseid pidamistehnoloogilisi ning aretuslikke võtteid oleks võimalik Eesti piimakarjafarmides rakendada varutava piima laapumisomaduste parandamiseks.

2008. aastal lõppenud projektid

Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis
Projekti juht: Tiit Paaver
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli kahe jõevähi kasvatuse seisukohalt olulise probleemi - paljundamise tehnoloogia väljaarendamine ja sugukarjade loomiseks sobivate liinide valik st aretuste jaoks eelduste loomine - lahendamine.

TOIDUOHUTUS JA TERVIS

2004. aastal lõppenud projektid

Veterinaarsed abinõud loomade nakkushaiguste vältimiseks ja toiduohutuse tagamiseks
Projekti juht: Jüri Kumar
Projekti kestus: 2003-2004
Eesmärk oli lehmade mastiidi vastase polübakteriini efektiivsuse selgitamine ning mükobakteriooside epidemioloogia, molekulaardiagnostika ja infektsiooni transmissiooni teede uurimine.

Mortellaro haiguse diagnoosimine ja leviku kindlakstegemine eesti piimakarjades
Projekti juht: Kalle Kask
Projekti kestus: 2004-2004
Eesmärk oli välja selgitada Eesti tingimustes kõige efektiivsemad ja ökonoomsemad ravi ja  tõrjevahendid ning anda soovitusi ja konsultatsioone loomaarstidele ning loomaomanikele DD proflülaktika ja tõrje küsimustes. Katse viidi läbi 200-pealises EHF tõugu, lõaspidamisega lüpsikarjas.

2005. aastal lõppenud projektid

Eesti piimalehmade sigimine - analüüs ning strateegiad  viljakuse parandamiseks
Projekti juht: Andres Valdmann
Projekti kestus: 2001-2005
Eesmärk oli Eesti kõrgetoodanguliste piimalehmade sigimisprobleemide olulisemate põhjuste väljaselgitamine ning sigimisalase efektiivsuse parandamise strateegiate väljatöötamine.

2007. aastal lõppenud projektid

Poegimisjärgsete emakainfektsioonide tõrje metoodika ja raviskeemide täiustamine eesti kõrgetoodangulistel piimalehmadel
Projekti juht: Kalle Kask
Projekti kestus: 2006-2007
Eesmärk oli Eesti kõrgetoodangulistes lüpsikarjades esinevate poegimisjärgsete emakainfektsioonide tõrjeks sobiva ja efektiivselt rakendatava raviskeemi väljatöötamine. Kasutatud raviskeemide põhjalik kliiniline hindamine kasutades ultraheliuuringuid ja taastiinestumise analüüsi.

Sigade enteropaatiate diferentsiaaldiagnostika, tõrje ja profülaktika
Projekti juht: Tiiu Saar
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada kaasaegsete uurimismeetoditega Lawsonia intracellularis´e esinemine seakarjades ja sigade proliferatiivse enteropaatia (SPE) seos teiste bakteriaal- ja viirusnakkustega ning välja töötada tõrje ja profülaktika meetmed.

2008. aastal lõppenud projektid

Eesti sotsiaalmajanduslikes oludes epidemioloogiliselt ja majanduslikult põhjendatud veiste infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD) tõrjeprogrammi väljatöötamine
Projekti juht: Arvo Viltrop
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli (1) hinnata IRT ja VVD üheaegse tõrje teostatavust praegustes Eesti sotsiaalmajanduslikes oludes; (2) hinnata tõrjeprogrammide majanduslikku ja epidemioloogilist efektiivsust Eesti tingimustes; (3) töötada välja Eesti oludesse kõige sobivam IRT ja VVD tõrjeprogramm; (4) saada täiendavaid teadmisi IRT ja VVD epidemioloogiast Eestis; (5) saada praktilisi kogemusi IRT ja VVD tõrjeprogrammi läbiviimiseks Eestis ning luua oskusteabelised eeldused üleriigilise kohustusliku või vabatahtliku tõrjeprogrammi käivitamiseks; (6) selgitada välja sobivaimad diagnoosimise meetodid ja testsüsteemid lähtuvalt tõrjeprogrammi eesmärkidest.

Tsüstilise ehhinokokoosi tekitaja E. granulosus levik ja tüved Eestis
Projekti juht: Urmas Saarma
Projekti kestus: 2007-2008
Eesmärk oli välja selgitada tsüstilise ehhinokokkoosi tekitaja paelussi Echinococcus granulosus levik ja genotüübid (tüved) Eestis ning nende fülogeneetiline positsioon võrreldes teiste genotüübigruppidega Euroopas ja mujal.

HPLC ja LC-MS metoodikate arendamine pestitsiidijääkide määramiseks toidus ja toidutoormes. Analüüside kvaliteedi tagamine
Projekti juht: Koit Herodes
Projekti kestus: 2007-2008
Eesmärk oli metoodika(te) väljatöötamine raskestimääratavate pestitsiidijääkide määramiseks (pestitsiidid, mille jääke Eestis seni ei määrata); metoodika(te) kasutusulatuse laiendamine erinevatele puu-, juur- ja köögiviljadele; proovide ettevalmistusmeetodite optimeerimine (ASE, column-switching, SPE vmt.); metoodika(te) valideerimine; väljatöötatud metoodika(te) ja vastava lisateabe jagamine toiduohutusega tegelevatele Eesti laboritele; võrdlusmõõtmiste korraldamine Eestis pestitsiidide jääke määravate laborite jaoks.

2009. aastal lõppenud projektid

Parasiitide tõrje optimeerimine seakasvatuses populatsioonibioloogiliste ja epidemioloogiliste uurimiste alusel
Projekti juht: Toivo Järvis
Projekti kestus: 2006-2009
Eesmärk oli sigade parasiitide teaduslikult põhjendatud tõrjemeetmete väljatöötamine, mis põhinevad maksimaalselt profülaktiliste meetmete rakendamisel. Selleks viidi aastatel 2006 - 2009 läbi põhjalik parasitoloogilis - epidemioloogilise olukorra uurimine 11 Eesti maakonna 84 sigalas: 31 suurfarmis, 17 keskmise suurusega farmis, 31 väikefarmis ja 5 ökofarmis. Kokku uuriti 3678 sigade koproproovi. Saadud tulemused töödeldi statistiliselt.

Loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse monitooring
Projekti juht: Birgit Aasmäe
Projekti kestus: 2006-2009
Eesmärk oli antibiootikumide mõistliku kasutamise põhimõtete pidev korrigeerimine vastavalt resistentsuse hetkeolukorrale, karjatervise programmide väljatöötamine ja täpsustamine loomse toidutoorme kvaliteedi parandamiseks ning resistentsuse monitooringu programm, mis võimaldab pidevalt jälgida resistentsuse alast olukorda ning võrrelda tulemusi teiste riikide vastavate tulemustega.

MAAMAJANDUS- JA SOTSIAALUURINGUD

2008. aastal lõppenud projektid

Eesti põllumajanduse konkurentsivõime hindamine. Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile
Projekti juht: Rando Värnik
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli uurida Eesti toiduahelate ülesehitust võrrelduna uute ning vanade EL riikidega; analüüsida seoseid, mis valitsevad toiduainete tarbimise ja ostujõu vahel; töötada välja metoodika, mis võimaldaks võrrelda üksikute toiduainete tegelikke ja prognoositavaid (pärast uue ühtse põllumajanduspoliitika rakendumist) hinnamuutusi nii tervikuna kui ka ahela (tootja, töötleja, vahendaja, tarbija) üksikutes osades; tuginedes kaupade vaba liikumise printsiibile hinnata Eesti toiduainete konkurentsivõimet Euroopa Liidu turul; töötada välja hinnaahelate ökonomeetrilised mudelid eesmärgiga saada kvantitatiivseid hinnanguid konkreetsete toidukaupade nõudmise ja pakkumise kohta lähiaastatel  (kuni 5 aastat); töötada välja metodoloogia toidusektori konkurentsivõime hindamiseks, arvestades olemasolevate andmekogumite ning nende usaldusväärsusega; analüüsida Eesti põllumajanduse konkurentsieeliseid; uurida väljatöötatud metoodika abil Eesti põllumajandusettevõtete, tootmisharude ning toodete konkurentsivõimet ajavahemikul 20052013; hinnata Eesti põllumajanduse konkurentsivõime positsioone võrrelduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Eesti põllumajanduse arengu analüüs ja prognoos ökonomeetrilise modelleerimise abil
Projekti juht: Reet Põldaru
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli koostada ökonomeetrilised mudelid, mille abil on võimalik analüüsida ja prognoosida võimalikke muutusi põllumajandussaaduste turul aastatel 2007-2013. Nende mudelitega on võimalik välja selgitada nii põllumajanduspoliitika erinevate võimalike valikute kui ka teiste tegurite mõju tootmisele ja tarbimisele jne. Uurimistöö põhitähelepanu oli pööratud põllumajandussektori kui terviku uurimiseks, mille tarvis koostatati mudelid piima, teraviljade ja liha tootmispotentsiaali ja nõudmise uurimiseks.

Põllumajandustootjate valmisolek muutusteks ökoloogilise teadlikkuse, väärtushoiakute ja erinevate praktikate kaudu
Projekti juht: Argo Moor
Projekti kestus: 2008
Eesmärk oli uurida põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmise tegelikke võimalusi ja seniseid praktikaid.

Põllumajanduspoliitika raames avanevate võimaluste uurimine majandusliku ühistegevuse arendamiseks Eestis
Projekti juht: Rando Värnik
Projekti kestus: 2008
Eesmärk oli välja selgitada põllumajanduspoliitika võimalused majandusliku ühistegevuse arendamiseks Eestis ning sellest lähtuvalt teha ettepanekuid kohalike olude seisukohalt otstarbekate poliitiliste meetmete rakendamiseks.

PÕLLUMAJANDUSTOOTMIST TOETAVAD TEGEVUSED

2008. aastal lõppenud projektid

Meditsiiniliste makroseente kasvusubstraadi biotehnoloogia
Projekti juht: Urve Kallavus
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli teostada rida materjaliteaduslikke ja -tehnoloogilisi ning mikrobioloogilisi uuringuid seenekasvatuseks vajaliku steriilse tooraine (substraatmaterjali) tootmise tehnoloogia omandamiseks.

2009. aastal lõppenud projektid

Põllumajandustootja keskkonnakava - alus maaelu kvaliteedi ja Eesti põllumajandustootja konkurentsivõime suurenemisele
Lisa 1    Lisa 3
Projekti juht: Kalev Sepp
Projekti kestus: 2007-2009
Eesmärk oli:

• Välja arendada Eesti oludesse sobiv ja Euroopa põllumajanduse ja keskkonnapoliitika suundumusi arvestav põllumajandusliku tootmise keskkonnaanalüüsi metoodika ning selle alusel nn põllumajandustootja keskkonnakava koostamise juhend;
• Aidata kaasa põllumajanduse kui keskkonnahoidliku elu- ja tootmisviisi laiemale tutvustamisele ühiskonnas ja põllumeeste keskkonnateadlikkuse edendamisele;
• Aidata kaasa ettevõtte ja talude majandusliku jätkusuutlikkuse tõstmisele;
• Uurida ja analüüsida põllumajandustootjate, kohalike elanike ja külastajate (eestlased, välismaalased) maastikulisi ja keskkonnakaitselisi eelistusi ning probleemseid valdkondi põllumajandusmaistus;
• Analüüsida ja täiendada olemasolevaid maaelu arengukava meetmeid sh põllumajanduse-keskkonnameetmeid;
• Teadvustada Eesti ühiskonnas ja Euroopas põllumajandusmaastike materiaalseid ja mittemateriaalseid väärtuseid.

Uuendatud 08.04.2010